Ristikangrumägi
Kirjeldus
„Ristikangrumäe“ kalmed said arheoloogiateadusele tuntuks 1920. aastatel, kui kolme neist uuris balti-saksa arheoloog A. Friedenthal. 1970. aastate alguses arheoloog Vello Lõugas koos kodu-uurija Oskar Raudmets tegid kalmevälja täpsema kaardistamise ja avastasid ka uusi kalmeid, üksikuid kalmeid leidis V. Lõugas hiljemgi (1970-1980. aastatel). Viimati kaardistati „Ristikangrumäe“ kalmeid enne golfiväljaku rajamist ning nende tööde käigus avastati juurde veel üks oletatav kalme, üks põllupeenar ja paar põllukivihunnikut ning asulakoht (Kadakas, V. 2003. Arheoloogilised uuringud Ristikangrumäel. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis). Peamiselt on Ristikangrumäel tegemist kivikirstkalmetega.
Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem. Pronksiajal, maastikul kõrgematel kohtadel rühmiti paiknevatesse ümara põhiplaani ja keskse kivist kirstuga kivikirstkalmetesse maeti surnuid valdavalt põletamata. Samasse aega jäävad ka siinsed üksikud laevkalmed. Umbes alates aastast 500 eKr kuni ajaarvamise vahetuseni rajati kindlama struktuurita kangurkalmeid, kuid valdavalt siiski korrapärastest ida-läänesuunalistest taranditest koosnevaid tarandkalmeid. Neisse maeti surnud enamasti põletatult, kuid on leitud ka põletamata luudega tarandkalmeid. Keskmisel rauaajal kasutati matmispaikadena jätkuvalt tarandkalmeid, uue traditsioonina levis kivivarekalmete rajamine. Enamik noorema rauaaja kivikalmetest on põletusmatustega.
Kalmete vahele uudistama otse teelt hästi ei pääse, kuna need jäävad golfiklubi maale.
„Ristikangrumäe“ kalmed said arheoloogiateadusele tuntuks 1920. aastatel, kui kolme neist uuris balti-saksa arheoloog A. Friedenthal. 1970. aastate alguses arheoloog Vello Lõugas koos kodu-uurija Oskar Raudmets tegid kalmevälja täpsema kaardistamise ja avastasid ka uusi kalmeid, üksikuid kalmeid leidis V. Lõugas hiljemgi (1970-1980. aastatel). Viimati kaardistati „Ristikangrumäe“ kalmeid enne golfiväljaku rajamist ning nende tööde käigus avastati juurde veel üks oletatav kalme, üks põllupeenar ja paar põllukivihunnikut ning asulakoht (Kadakas, V. 2003. Arheoloogilised uuringud Ristikangrumäel. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis). Peamiselt on Ristikangrumäel tegemist kivikirstkalmetega.
Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem. Pronksiajal, maastikul kõrgematel kohtadel rühmiti paiknevatesse ümara põhiplaani ja keskse kivist kirstuga kivikirstkalmetesse maeti surnuid valdavalt põletamata. Samasse aega jäävad ka siinsed üksikud laevkalmed. Umbes alates aastast 500 eKr kuni ajaarvamise vahetuseni rajati kindlama struktuurita kangurkalmeid, kuid valdavalt siiski korrapärastest ida-läänesuunalistest taranditest koosnevaid tarandkalmeid. Neisse maeti surnud enamasti põletatult, kuid on leitud ka põletamata luudega tarandkalmeid. Keskmisel rauaajal kasutati matmispaikadena jätkuvalt tarandkalmeid, uue traditsioonina levis kivivarekalmete rajamine. Enamik noorema rauaaja kivikalmetest on põletusmatustega.
Kalmete vahele uudistama otse teelt hästi ei pääse, kuna need jäävad golfiklubi maale.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Lisaks aardekirjeldusele oli ka infotahvlit huvitav lugeda. Aare leitav-logitav, aga peidukoha "parim enne" on mööda läinud. Aitäh!
Objekt laguneb ja aare maas, lumega kindlasti raske!
Kiire leid, aga peidik tuleb korda teha.
Tõesti põnev paik! Aitäh peitjale!
Peitja käekirjaga veidi tuttavana jäi tore peidik kiirelt silma. Üks jõuluvana pudenes küll välja, aga saime tal sabast kinni, loodetavasti kedagi rohkem kamuflaažis tegelast rohu sisse ei jäänud (otsisime, aga ei miskit). Aitäh aarde eest!
Minigrip natuke katki. Aitäh!
Kerge ja kiire leid. Haarasime kaasa ühe ränduri.
Tänud!
Leitud!
Leitud, logitud! Väga huvitav koht, siia muidu niisama ei satuks
Sellise paksu lumega polnud kalmeid eriti näha. See tähendas seda, et tuli lihtsalt hoolikamalt infotahvlit lugeda. Pärast logi kirja. Tänud!
Tegin siin väikse peatuse. Aare oli kenasti omal kohal. Tänan.
Tänud peitjale.
Sai siis vahelduse mõttes siiapoole ka sõidetud. Kui nulli jõudsime, siis nägime, et miskit lebab maas. Tuli välja, et oli aare ise ja logiraamat kohe kõige peal. Hea, et saabusime. Ei tea, kaua ta seal maas lebanud oli, sest viimane logi oli jaanuarist. Igatahes aitäh aarde eest ja kohta tutvustamast.
Siinkandis oleme kunagi ühe teise aarde tõttu olnud, kuid see punkt on kuidagi kahe silma vahele jäänud. Eks siin vist palju külastajaid pole ka - meie leidsime karbi igatahes maast. Panime veidi paremasse kohta tagasi. Aitäh!
Läksime spetsiaalselt seda otsima, et näha ka jätte saada HQ tb. Päris hea aare! Täname ....
peale seda läks seikluseks ... täname ka naabrimeest kes appi tuli :)
Aitäh
Leitud
Mõnus drive-in :) Sõitsime kohale mingit pisikest otseteed pidi, golfarid pidid kaela imestustest kahekorra keerama :D
Leitud ja logitud! Tänud peitjale!
leitud
Drive in, aitäh!
Peatus tehtud. Logitud. Aitäh.
Leitud
Kui kõigil on vaba päev ja rohkesti aega, siis tuleb minna loodusesse. Kuna ilm oli tuuline, hoidsime merest eemale. Kodu lähedal avastasime veel leidmata geoaardeid.
Siinkandis oleme varem korduvalt käinud. Siin lähedal oleme otsinud geoaardeid ning näinud hanede ja laglede parvesid. Käisime ja rippsillal, et Lauri saaks geoaarde jaoks pilte teha. Ristikangrumägi oli uus ja üllatav avastus. Ilus vaade Ilumäe kirikule ja päikeseloojangule.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Möödasõidul kiire logimine.
Aitäh mõnusa drive-in aarde eest.
tänud
Kiire peatus ja nimed kirja.
Lapsepõlves läks siit mööda mu tee Neeme randa. Leid kiire. Aitäh!
Leitud ja logitud. Aitäh!
