EKS: Jägala tamm
Kirjeldus
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel must pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Keelatud on püüda § 41, p 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1.septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid «Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 11 alusel; 15 oktoober kuni 15 november on täielik kuderahu ning ei saa püüda isegi kalastuskaardiga, välja arvatud Jägala ja Narva jõel kalastuskaardi olemasolul. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel must pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Keelatud on püüda § 41, p 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1.septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid «Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 11 alusel; 15 oktoober kuni 15 november on täielik kuderahu ning ei saa püüda isegi kalastuskaardiga, välja arvatud Jägala ja Narva jõel kalastuskaardi olemasolul. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Röövpüüdjaid hetkel näha ei olnud, niiet aare tegi oma tööd. Kõik korras. Tänud!
Leitud ja kõik hästi
Pimedas oli lihtne leida värskelt leidnute jälgedes
Sai täna tehtud väike Jägala retk. Mõnus lihtne aare sai samuti lähedusest nopitud. Aitäh. Kaaslane oli asjatundja ja taipas kohe, mis karpi kasutatud on, ma poleks märganudki.
Väikese jalutuskäigu saatel leidsime siit aarde. Aitüma!
Leitud! Aitäh peitjale:)
Kala ei näinud, küll aga palju rohelist, aarde leidsime ka. Tänud!
Keskpolügonilt siis otse siia. Kõigepealt proovisin HEJ aardega õnne aga rahvamasside konsentratsioon oli liiga suur. Seepärast jalutasin enne siia tammini. Siin läks taas üsna muretult. Tänud!
Aitäh!
Kerge ja kiire leid :) Veevool tegi korralikku lärmi!
Tänud!
Nägime palju suuri valgeid vahukomme vees. Poisid mõtlesid, oleks need vaid päris, saaks ära süüa. Aitäh
Kui hüdroelektrijaama pealset karpi vaatamas käisime, siis käis läbi ka mõte siit läbi jalutada. Küll aga tookord ei viitsinud. Täna võtsime selle siiski ette. Mööda suuremat rada nii lähedale kui saime. Nullis kaua ei läinud, karp suur ja lihtsalt leitav. Aitäh kutsumast!
Tegime jalutuskäigu tuttava hüdroelektrijaama juurde. Jalutasime kenasti aardeni ja leid tuli lihtsalt. Aitäh!
Viisakas aare ülla eesmärgiga. Tänud.
Leitud
Leitud! Hea, kergesti leitav.
Leitud! Hea, kergesti leitav.
Leitud, tänan!
Tore ja suur aare. Leitud ja logitud.
Olime Rakverest tagasi teel, kui laps hakkas nihelema ja peatust nõudma. Sügisel olin siin kandis aardeid loginud ja mõtlesin, et teeks peatuse Linnamäe hüdroelektrijaama juures ja näitaks seda kohta ka lastele. Ühtlasi sai see täpike leitud ja logitud. Konteiner oli väga avalikult väljas, panin natuke rohkem peitu. Aitäh!
Veekohin oli võimas ja metsaalused juba päris lumevaesed, selline mõnus suvine tunne tuli vaikselt :) aarde ümbrus oli veel paksu lume all, aga leidmist see ei seganud. Aitäh!
Lume alt välja kaevatud
Tänud aarde eest.
leitud :)
Leitud, logitud, aitäh! Võtsin ühe mündi ikka kaasa :)
Võtsin naabrimehe kaasa ja käisime kalaaardeid hooldamas. Kõik oli korras, eemaldasime prügi, lisasin puumünte.
Kui kõigil on vaba päev ja rohkesti aega, siis tuleb minna loodusesse. Kuna ilm oli tuuline, hoidsime rohkem metsa vahele. Kodu lähedal avastasime veel leidmata geoaardeid.
Sel sügisel käin õpilasgruppidega Jägala Linnamäel iga nädal. Veehoidlasse on juba veidi vett kogunenud. Ja üksik kormoran istub endiselt jõe kaldal. Tegime väikese peatuse dinosauruste metsas – nii kutsuvad õpilased raudosja võsa. Selle elektriliini sihini pole varem käinud. Kalamehi ega kedagi teist ei kohanud. Minu GPS juhtis mind kohe õigesse kohta, teised tegid võsas mitu tiiru. Meie printsessile meeldivad suured konteinerid, siis saab nänni valida ja asemele panna.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Leitud ja logitud
tänud
Rattaga hea läheneda koht. Õhtul polnud siin küll kedagi kalal näha, kuigi ilm oli just nii sant, nagu kaladele meeldib. Tops oli kaugelt näha, katsin nõks rohkem. Kuiv, korras ja tänud peitjale.
Leitud!
