Kiirestikuulja

Selle kiirestikuulja üles otsimisega tegin algust ikka väga ammu. Mingil seletamatul põhjusel jäi siis see asi pooleli, ju polnud piisavalt motiveeritud. Selles kirikus sees pole kunagi käinud ja suure tõenäosusega jääbki käimata, aga lugeda selle ikooni kohta oli küll huvitav.
Kuid nüüdseks on see leidmata punnikene siin Maarjamäe järsaku ääres ikka tõsiselt häirima hakanud ja üha sagedamini meenunud. Täna oli pinnas vähekene kahutanud, nii et tundus mõistlikum kui päris tatise ilmaga siia otsima tulla. Alguses tundus ikka väga riskantne see laskumine ja seal serva peal tuulamine, aga tegelikult leidus nii mõnigi koht suht turvaliselt alla minekuks. Aga otsimisega läks ikka aega. Lausa nii kaua, et taas sai siiber. Igatahes kirjutasin konkreetsemat vihjet omavale varemleidjale ja juba hakkaski infokillukesi saabuma. No muidugi, tuulasin ligi 100 meetrit vales kohas. Õiges kohas ei läinudki enam kaua. Siis jäi veel sobiv koht üles ronimiseks leida ja valmis ta oligi. Nüüd vähemalt ei tiksu mul see kiirestikuulja kuklas, et vaja, vaja, vaja...
Tänud peitjale seda huvitavat lugu jutustamast ja aaret peitmast

Oh jummel küll, siin läks mul selle peidukoha leidmisega ikka omajagu aega ..alla ka ei tahtnud anda, lõpuks viis kangus ja visadus sihile. Aardega on kõik tip-top korras.

Aitäh aardemeistrile!

Läksime üldse teist lähedalolevat aaret otsima, aga minu kavala plaani tõttu tulime vales peatuses maha ja mis seal ikka - sai siis ka seda aaret piilutud. Leidsime esimese punkti, leidsime peale vihje lugemist ka teise punkti, läksime valesse lõpppunkti, siis tulime vaatasime uuesti vahepunkti, panime õige koordinaadi kirja, läksime õigesse lõpppunkti ning siis sai veel natuke aega turnitud ka, kuni lõpuks said nimed kirja. Tänud.

Tegelt tahtsime üldse ühe teise aarde juurde tulla aga keegi (mitte mina) unustas ära, mis peatuses maha pidime tulema :D Kõik oli kenasti olemas, loogiline ja leitav. Suurem ronimine jäi kaaslase hooleks, ma jäin eemale näpuga näitama. Aitäh aarde eest!

Mida lähemale lõpule jõudsime, seda tuttavamaks olukord läks. Kohale jõudes polnud muud, kui karp õigest kohast välja võtta ja nentida, et jep, aasta viimasel päeval sai käidud, aga täpp jäi peotuhinas logimata. Nüüd vast vana aasta võlkse rohkem pole.

Esimese vahepunkti koordinaadid sai lihtsasti leitud, kuid antud punktis uusi numbreid ei näinud kuskil. Proovisin veidi kirvetada ka, kuid tulutult. Ainult kirve leidsin.

Raskelt tuli, käi ikka kolm korda üles alla enne kui õigesse kohta vaatad. Logiraamat on kuiv aga on paistes, aardest kätte saamine raskendadud.

Leidsime. Tänud peitjale

Kuna ma teadsin, et detsembris aarde topsikule augu sisse toksisin, sest asi oli täitsa jääs, tulin täna siia uue konteineriga. Kleepse küll peal ja juhendit sees ei ole, aga ehk tunnete siiski logiraamatu järgi ära, et asi aare on. Tänud peitjale aarde eest.

Ühe mehe jätsime sünnipäevale. Ülejäänutega sisustasime aega. Eelmine kord alguses me midagi ei saanud ning kuhugi ei jõudnud. Täna oli hoopis teine minek. Kui muud ei saanud siis koristus aktsioon oli edukas. Arvatava lõpuni jüudsime ka. Topsikut nägime kuid kätte ei saanud. Jää aeg noh. Keegi igatahes oli arvanud, et kui nöörist sikutada siis võibolla saab. Ära oli hoopis kõik lõhkunud. Aare ootab sula ja vajab siis ka hooldust.

Tundub, et eelmisel korral oli liiga libe ja märg, et õiget puuõõnsust leida. Seekord jäi õige avaus kiiresti silma.

Jeee, lõpuks leitud.
Tänud

Sellisele aardele on tore kambaga peale lennata. Eriti kui siinkirjutajal võtavad väga järsud laskumised jala värisema. Teises vahepunktis tekkis hetkeline segadus, aga ühel otsijal tuli varasemas aardes kohatud juhtum meelde ja otsustasime proovida. Õnnestus esimesel katsel! Igatahes oli tore seiklus ja muidugi sai jälle ühe kauni kohaga tuttavaks. Aitäh peitjale!

Mingil endalegi teadmata põhjusel olime seda aaret väga pikalt vältinud. Kuid täna tekkis tunne, et võiks asjaga tegeleda. Kirjelduses märgitud parklas oli üks auto ja juhi vaateväli täpselt nullile. Saime aru, et meist palju rohkem huvitab teda näppude vahel olev nutiseade ja saime rahulikult endale vajaliku info leitud.

Teises punktis läks natuke rohkem aega, kuidagi ei suutnud enda jaoks lahti mõtestada ka vihjet. Väikse ringi jalutamisega oli siiski otsitav leitud ja saime edasi liikuda.

Lõpule lähenedes võttis Salme natuke agressiivsema laskumise ette, mina proovisin natuke kaugemalt ja laugemalt läheneda. Salme sai siiski paraja edumaa ja kiirelt oli ka aare leitud. Tagasi ülemisele tasandile pusisime ennast otse aarde juurest. Polnud midagi hullu, täitsa mõnus mägikitse turnimine.

Suur tänu aarde ja väikese õhtuse seikluse eest!

Aprillis 2020 sai seda aaret otsitud päris mitu korda. Siis veel ise kasutaja polnud ja need korrad sellel järsakul kindlasti kasvatasid huvi geomängu vastu niivõrd palju, et pärast paljusid teisi huvitavaid aardeid pidin ikka ise ka mängima hakkama. Sel ajal tuli leid vist neljanda turnimise käigus. Pikim maa mida läbisin nagu mägikits võis olla 200 meetrit. Elu esimese salto tegin ka just seda aaret otsides. Kontrollige seal kindlasti, et oks millest haarate poleks pehkinud! Tegelikult ei olnud puhas salto. Maandusin sääre peale, ehk veidi jäi puudu 10 punkti sooritusest. Kõigile teistele soovitan saltot teha spordisaalis või murul mitte järsakul.

Täna on veel vara seda aaret otsida. Väikese lumega, mis alles, tundus palju hirmsam, kui kevadel. Õnneks teadsin aarde asukohta ja käisin ära nagu väike šimpans, unustamata kordagi haaret kontrollimast. Kõigile kellel leidmata soovin edu, see seiklus on vägev. Minu jaoks jääb see aare alatiseks Kiirestikukkujaks.

Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Tegin üle pika aja kevadise ilma puhul väikse rattaringi ja panin lõppu uue konteineri. Uus on vanas kohas aga tunduvalt lihtsamini leitav. Hetkel veel lund ja jääd seal jagub.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Jalutuskäik sobis ja tahtsin vaadata, kas alles. Täitsa omal kohal oli. Kuna oli niiskevõitu siis tõin ära ja ehk leian ka sobivama konteineri.

Oli täitsa mõnus jalutuskäik sooja sügisese ilmaga. Kõik oli tore ja loogiline kuni lõpus oli ikaldus. Kõik vihjele vastavad ning siis ka mõned vihjele mittevastavad kohad sai läbi vaadatud, aga tulemus null. Enne uuesti ei tuleks, kui mõni leid laekub või peitja üle vaatab :)

Koordinaatide numbrid on loetavad,kiiresti leitavad, lõpus aga on vihjepuid päris palju, kõik sai läbi ronitud, tegelt on seal päris nõme ronida,kivid libisevad, muld on libe ja kui nüüd võrrelda,et puu otsa ronida on 3,5 ga lausa lust, siis siin 3 maastik oleks nagu veidi vähe...
Võibolla saab siia kunagi tagasi tuldud,eks näis.

Algusepunktides läks kiiresti kuigi, need numbrid seal ei ole just kõige paremini loetavad.

Lõpus ukerdasin seal libeda ja mudase nõlva peal tubli pool tundi igasugu puid poleerides aga ei miskit.

Ma kohe kardan neid multisid, aga vahel võtan julguse siiski kokku ja vaatan neile lõpuks otsa. Algus läks ludinal, nii muutusime juba veidi uhkeks, heh, see ju nii lihtne, nii varsti ka logiraamat kindlasti käes. Koht oli äge, kui välja jätta teatud kontingendi tegevuse tulemusel tekkinud kõrvalsaadused. Enesekindlalt ukerdasime lõppu, haa, seal ongi puu, lihtne leid? Vaatasime puu üle, no olgu, pole, vaatame siis järgmist, no ja siis veel seda ja teist ja viiendatki lootusega, et ilmselt siis seal? Jätame läbi uuritud puude hulga mainima. Leidsime lõualuu koos hammastega, konte, tigusid ja hunnikus tööstuslike produktide osi, aga mitte seda, mida oleks tahtnud. Lõpuks, umbes kolmandat korda üsna esimesena uuritud puud inspekteerides, tuli ka leid. Vedas sul, peitja! Peaaegu oleks helistanud ja käskinud sul oma puud näitama tulla. Noh, hea küll, nii hull asi polnud.

Põnev koht õhtuseks ukerdamiseks. Aitäh!

Käisime siin 3 korda.
Ühte numbrit ei leidnudki kahjuks ning see tegi meile kõik raskemaks.
Esimesel korral juhtus selline asi, et üks oksakönt andis kaaslase käes otsad ning kuigi nägin sekund enne murdumist, et see ei kanna, siis prõksu ajal olin konkreetselt jõudnud alles suu avada ning ,,murdub!" tuli mul suust juba siis kui H alla veeres. See oli jube, aga kuna mehed on kohati imelikud, siis H arvates oli see naljakas ning ta ristis selle aarde Kiirestikukkujaks. Korjas oma mütsi üles ja otsis, aga ei midagi.
Teisel korral, kui kaalusin seal kaljuserval, mis tee kõige paremini mittekiiresti kukkuda aitab, peatus mu kõrval kepikõndija ning küsis kas ma kavatsen alla hüpata. Vastasin, et ei ja kahetsesin, et vaimukas vastus lihtsalt...ei tulnud. H, kes oli selle aarde leidmise nüüd juba om südameasjaks teinud, higistas siin mitmel tasandil nii, et vähe polnud.Aga ei miskit????.
Kolmandal korral seisin jälle oma nüüd juba tavapärases kohas, H oli juba ees ära jooksnud, kui minu kõrval peatusid 2 küpses eas vene prouat, kes tahtsid siit tõsimeeli "lõigata", et buss nr.5 peale minna. Mul oli suu jälle lahti, sedapuhku üllatusest, aga õnneks oli ühel tädil taipu märkida, et siit laskudes ei ole ohus mitte lihtsalt käe- ja jaluud vaid ka kael ning nad lahkusid. Panin oma suu kinni ja plaanisin laskuda, kui Herki saatis sõnumi, et leitud ja logitud, pole vaja alla tulla.
See on arvatavasti mu pikim logi, sest oli uskumatult sündmusterohke koht, kuigi huvitav, et selleks pidi enamikul kordadest lihtsalt astangu serval seisma. Aitäh.????

Leitud

Algus- ja vahepunktist sain otsitava pigem mõistliku vaevaga, aga lõpus sai rohkelt vihmamärjal pinnasel libiseda, puudest hoida ja käsi määrida. Oli tore, aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Märg, toon hooldusesse.

Oli see alles seiklus. Esimene kord alguspunktist kaugemale ei jõudnudki, kuna jäi mulje nagu kordinaadist oleks tükk jalutama läinud. Täpsustamisel siiski selgus, et kõik õige. Täna läksime uuesti, aga seekord pimedas põnevust otsima. Teises punktis sai juhiseid lausa silitatud, aga seejärel pea eemale pööratud ja pimeduses surkima hakatud. No mis seal ikka, peale mõningast poleerimist saime oma rumalusest aru. Viimasele lähenesime raskemat teed pidi, aga kuna ümbrus vastas kirjeldusele, siis hellitasime lootust, et päris luhtas katse vast ei ole. Kolmanda nullis näperdasime taas kõike vihjele vastavat kuniks üks hetk tegi kaasteeline teatavaks, et kõik... Puud said otsa. Lõpuks otsast alustades andis konteiner end ka kätte. Selline tore näperdamis ettevõtmine. Tänud peitjale.

Tänud aarde eest!

Peatusime ühekuplilise pühakoja lähistel väikses parklas. Astusime punktist punkti Maarjamäe astangul, osakesel Balti klindist. Peitjalt tuttava käekirjaga pakutud rajal oli tore kulgeda. Mingil ajal tuli 5m põhja poole kaeda. Tänud peitjale.

Algus läks hästi,teises punktis natuke toppasime ning lõpp ei tulnud ka kohe aga nimed me saime kirja ikkagi.Aitäh!