Saar

Ujudes ja SUPiga oleks täna keeruline olnud. Võtsime siis kogu julguse kokku ja jalutasime kohale. Tänud peitjale!

Tänud aarde eest!

Tänud, praegused ilmaolud soosisid siin logimist.

Jupp aega sai hoogu võetud, et pumpaks paadi täis ja käiks ära seal aarde juures. Nüüd aga oli vesi piisavalt tahke ja polnud paati vajagi. Jalutasime kohale ja leidsime isegi georaja eest. Aitaäh peitjale.

Praeguse aastaajaga oli saarel käik lust ja lillepidu – polnud vaja isegi sõrmeotsa märjaks teha. Tore jalutamine ja korras aare leitud. Aitäh peitjale!

Praegu on maastik 2 ja seda tuli ära kasutada. korralik geomaantee viis otse tulipunkti ja nii see raske aare kergelt kätte langeski. aitäh!

Eelmisel päeval panime paika, et millistele aaretele täna üks-null ära teeme 🙂 ..krõbedad talveilmad soosivad ja lihtsustavad nii mõnegi topsiku kätte saamist.
Aitäh!

Küll oli siin suusaradadel siblimist. Pidi koguaeg valvel olema, et kellelegi ette ei jää. Algul kartsime ka natuke jääle minemist, kuid ohtu tegelikult ei olnud. Saarele jõudes leidus aare ka ruttu, sest tegime talle kambaka. Tänud peitjale väljakutset esitamast!

Kõik, mis saab sellise erakordse ilmaga ära võtta, tuleb ära võtta.

Ilus ilm, puhkuse viimane päev ning see aasta ei ole veel SUP lauda kasutanud. Mai leidis selle aarde ja tulime vaatama. Sup laua töökorda saamine võttis veidi aega ja läksime kahekesi peale. Esimese vaatlusega käisme 1/4 saarest läbi ja no ei leia. Kuna mina soovisin ka ujuda, siis Mai käis ja kontrollis autos telefonist üle, et kus see aare ikka on. Läksime tagasi. Seekord Mai üksi supi peal ja mina ujusin/hulpisin järgi. Kui mina lõpuks kohale jõudsin, siis Mai just leidis aarde ja saime logid kirja. Vesi oli super soe ja mõnus. Väga tore seiklus oli. Aitäh!

Tuleb tunnistada, et siit tuli üks üsna kulukas mitteleid. Mis ma oskan pajatada? Polegi nagu midagi erilist. Vaatasin kaarti ja mõtlesin kõvasti, et huvitav, kuidas selle aarde juurde peaks pääsema. Vastuseks kostus, et paadiga. Rentisime paadi, sõitsime kohale. Otsisin lähemalt ja kaugemalt. Ei midagi. Paat tuli laenutusse tagasi viia. Aga muidu oli ilus ja soe suveõhtu. Pirita jõgi oli paatide ja SUPide täpikesi täis. Teinekord siis uuesti.

Kui saarel logidega tutvusime, tuli välja, et üldiselt sellisel aastaajal siia keegi ei roni. Aardega läka oluliselt kauem kui oleks pidanud. Aitäh!

Kui end juba jõele olime ajanud, siis vaatasime kas selle aarde üle. Kohapeal läks aega rohkem kui oleks pidanud, kuid leitud siiski sai. Aitäh!

Viimane aeg oli jalad kõhu alt välja võtta ja logima minna kuniks jää kannab. Tänan

Selle talve vist kõige popimate aarete hulka kuuluv kärakas sai siis mulgi ette võetud. Ma muidu väga neid Tallinna aardeid ei nopi, ajavad pea nii huugama, nii palju ja kõik keerulised. Aga seda on ikka survestatud, et selle peaks nüüd ära noppima ja kui ma lähikonda tulin, et osta 20m2 kalasaba tammeparketti ja üks Audi kahemassiline hooratas (mis on väga rariteetne kraam, muide. Tootmisest ammu maas ja maksab üle 1000 euri), siis ennem nina kodu poole keeramist sai tuldud siia, et see aare ka üles leida. No ikka korralik geomaantee tuli siia, ega polnudki mõtet väga rajalt maha astuda, otse letti ja natukene otsimist. Praegu ikkagi 2.0/2.0 tüüpi aare aga mõnus, et selline hea raskusastmega kombo tehtud sai. Tänud.

Võtsime poisiga ette ühe talvise jalutuskäigu jäisel jõel. Kui teatasin talle, et seisame keset jõge, läksid teise silmad suureks nagu tõllarattad. Aare ilmutas en kiirelt ja saigi juba kiirelt tagasitee ette võetud. Aitäh aarde eest.

Ilmaolusid ära kasutades sai käik ette võetud. Tänud aarde eest!

Kuhugi pidi ju sel külmal aga väga ilusal päeval minema ja ainus mõte mis pähe tuli, oli et peab saarel enne ära käima kui sulaks läheb. Hõivasime parklas viimase vaba koha ja kõigepealt käisime lähima multika nullis ära (suure kaarega, sest magasin õige teeotsa maha) ja seejärel tulime mööda suusarada siia. Tee peal liikudes peavad praegu silmad ees, taga ja mõlemal küljel olema, sest suusaliiklus on nii tihe. Õiges kohas läks korralik geomaantee üle jõe kenasti aardeni, nii et midagi keerulist siin polnud. Õigest suunast vaadates paistis ka tops välja. Loodetavasti ei tule mugud uudistama ja aare püsib. Kuna terviserajal kõndimine on praegusel ajal ebamugav, siis edasi läksime hoopis Pirita randa. Tänud.

No kui ikka ilm soosib minekut, siis tuleb ikka ära käia. Ja ega me ei olnud esimesed. Ilus georada oli ees. Tänud!

Vesi oli kenasti tahke ja nii saigi saarel käidud nagu naksti. Tänud aarde eest!

Ületus oli sketchy, aga õnneks oli ilm olnud pikalt meie poolt ja külmetanud korralikult. Aitäh!

Ilmastik on selline, et tuleb ära kasutada. Ühtki georada ei silmanud, tegime ise uue. Jäime kuivaks ja kõik läks viisakalt.
Tänud!

Tohoh, muidugi. Mingit aaret tahtsin just talvisel ajal proovida kätte saada ja õnneks see ka meelde tuli. Saarele saamisega probleemi ei olnud, aga just lahkumisel märkasin, et üks teine rada on ka juba kasutuses olnud.
Aitäh!

No ma olin ikka täitsa jänes. See paks lumi mulle küll kindlustunnet ei pakkunud. Ja nii oligi Peetril võimalus hiilata ;)

Meie täname!

Peeter nii-nii tubli, oli täna sirge raja saareni lumest puhtaks pühkinud. Tänu hooldatud rajale julgesin minagi saarele minna. Tänud peitjale.

Mööda geokiirteed kohale ja tagasi. Jää kannab siin hästi.

Tagasiteel üllatab üks papa, kes keset vabatehnika rada oma titekäruga jalutab. Teda ei koti, et ta kõikidel ees on. Arvasin, et ehk on tegu kohaliku elanikuga, aga parklas toppis ta oma tite autosse ja käru kah. On meil ikka elanikke siin... MINA on palju suurem kui maailm.

Jah, siin oli käidud varasematel päevadel aga ikkagi oli ju olnud ka sula ja kui jää asub voolava vee peal siis ei saa kunagi olla päris kindel. Ees polnud äsja sadanud lume tõttu ka mitte ühtegi jalajälge. Toksisin jalaga jääd ja vahepeal võtsin liikumisstiili, mis nüüd eriti uhkeks ei tee. Aga õnneks olid suusatajad haaratud Tartu maratoniks kilomeetrite kogumisega ja nii sain kenasti saarele ja sealt peale logimist tulin tagasi juba tantsivas stiilis.

Aitäh.

Hea lihtne jalutuskäik. Aitäh aarde eest!

Päris pikalt kõndisin jõekaldal, enne kui tundsin, et on hea koht jääle minekuks. Enne togisin veel suusakepiga ka, sest kahtlane nägi see jõgi välja. No tegelikult oli tegemist siiski tugeva jääga ja kandis see mind eeskujulikult saareni ning tagasi. Vahepeal muidugi logisin aarde ka ära.

Tänan peitmast.

See saar siin on viimastel päevadel üha populaarsust kogunud, nii et tänaseks sai ka minu otsus küpseks, et vaja külastada või vähemalt vaadata. Ootamatult olid küll saabunud plusskraadid ja sulailmad, aga see plaani ei muutnud. Kõigepealt muidugi oskasin end mõlemat jalga pidi kaldaäärsesse mutta ära uputada, nii et jalgade koos saabastega kättesaamiseks oli vaja hästi aeglaselt ja sihikindlalt käpuli olles nõkerdada. Edaspidi vähemalt oskasin taolisi kohti vältida, elu ikka muudkui õpetab. Pilk jõele ei tundunud ka kuidagi julgustav, aga läksin proovisin vähemalt. Ohhoo, selle kahtlase pruuni olluse all tundus jää igati kindel. Uisutajatele lagedaks aetud ala oli küll saatanlikult libe, aga seegi sai kenasti püstiasendis ületatud. Edasi läks kõik juba kenasti, kuigi tagasiteel suutsin siiski enne kaldale jõudmist ühte jalgapidi läbi jää astuda. Selle juhtumi käigus vupsas küll kaunikesti suur hulk vett saapasse, aga ma leian, et see oli ikkagi selle aarde logimise jaoks suhteliselt madal hind. Auto juurde tagasi jõudes selgus muidugi asjaolu, et ma olin endale 20 eurose parkimiskoha suutnud muretseda. Aga noh, parimad kohad ongi kallimad. Tänud peitjale väljakutseks osutunud kohta aaret peitmast.