Limo rand - Ruhnu saare kaguosas Limo ja Rings-Uddeni vahel paiknev lai (30–50 m) liivane rand. Suur hulk liiva on kuhjunud merest eemale luidetesse. Rand lõpeb mere- ja luiteliivadesse kujunenud 0,3–1 m kõrguse rannaastanguga. Lõuna pool enne Ringsu sadamat muutub rand kitsamaks ning järsemaks. Limo kohal on vees paiknev rannanõlv veidi suurema kallakusega kui mujal. Rannanõlva ülemisel, 200–300 m laiusel vööndil paikneb 2–4 veealust liivavalli, mille kuju ja paiknemine muutuvad sõltuvalt tuule ja lainetuse suunast, tugevusest ja püsivusest, veetasemest ning lahtise liiva hulgas. Paguvee ajal võib mõni liivavall isegi üle veepiiri ulatuda. Nii rannal kui ka rannanõlval lasuv peen mereliiv paikneb aluspõhjakivimeil, jääaegseist setetest on alles vaid munakaid ja rahne, mis laiguti asetsevad rannanõlval sillutisena või hajutatult. Lõuna suunas liivakihi paksus väheneb ning Korsbacka lahes on see vaid 0,5 m.
Teiste Ruhnu randadega võrreldes on Limo rannas setete kuhjumine ja ärakanne rohkem tasakaalus. Kõrge veeseisu ja tugeva lainetusega toimuvate lühiajaliste murrutuste tagajärjed kompenseeritakse pikemaajaliste kuhjeperioodide jooksul. Sügisel ja talvel valdab enamasti murrutus, kevadel ja suvel peen purdmaterjal kuhjub. Näiteks 1990 veebruaris erakordselt tugeva lõunatormiga liikusid rannasetted piki randa tavalise suunaga vastupidi, mistõttu kulutus- ja kuhjealad vahetasid asukohta. Selle tulemusel tekkis rannikul ligi 1,5 km pikkune ja 15–20 m laiune liivakeha kohta, kus harilikult toimub ranna murrutus. Järgneva viie aasta jooksul kandsid valdavad põhjatormid liiva jällegi lõuna suunas tagasi.
Varasemast inimtegevusest on Limo rannas kaks pikka rändkividest laotud lautrit, mis paiknevad suuresti vee all ja ulatuvad kaugele merre. Need takistavad liiva liikumist piki randa lõuna poole. Tänapäeval on Limo rand oma suure liivaala tõttu saare põhiline suvituskoht, siia on rajatud selleks otstarbeks ka majutust pakkuv Limo saun.
Limo rand kuulub Ruhnu hoiuala koosseisu.
Maad kaevata ei tohi ja see pole aarde kätte saamiseks vajalik!
Seotud lingid:
Limo rand - Ruhnu saare kaguosas Limo ja Rings-Uddeni vahel paiknev lai (30–50 m) liivane rand. Suur hulk liiva on kuhjunud merest eemale luidetesse. Rand lõpeb mere- ja luiteliivadesse kujunenud 0,3–1 m kõrguse rannaastanguga. Lõuna pool enne Ringsu sadamat muutub rand kitsamaks ning järsemaks. Limo kohal on vees paiknev rannanõlv veidi suurema kallakusega kui mujal. Rannanõlva ülemisel, 200–300 m laiusel vööndil paikneb 2–4 veealust liivavalli, mille kuju ja paiknemine muutuvad sõltuvalt tuule ja lainetuse suunast, tugevusest ja püsivusest, veetasemest ning lahtise liiva hulgas. Paguvee ajal võib mõni liivavall isegi üle veepiiri ulatuda. Nii rannal kui ka rannanõlval lasuv peen mereliiv paikneb aluspõhjakivimeil, jääaegseist setetest on alles vaid munakaid ja rahne, mis laiguti asetsevad rannanõlval sillutisena või hajutatult. Lõuna suunas liivakihi paksus väheneb ning Korsbacka lahes on see vaid 0,5 m.
Teiste Ruhnu randadega võrreldes on Limo rannas setete kuhjumine ja ärakanne rohkem tasakaalus. Kõrge veeseisu ja tugeva lainetusega toimuvate lühiajaliste murrutuste tagajärjed kompenseeritakse pikemaajaliste kuhjeperioodide jooksul. Sügisel ja talvel valdab enamasti murrutus, kevadel ja suvel peen purdmaterjal kuhjub. Näiteks 1990 veebruaris erakordselt tugeva lõunatormiga liikusid rannasetted piki randa tavalise suunaga vastupidi, mistõttu kulutus- ja kuhjealad vahetasid asukohta. Selle tulemusel tekkis rannikul ligi 1,5 km pikkune ja 15–20 m laiune liivakeha kohta, kus harilikult toimub ranna murrutus. Järgneva viie aasta jooksul kandsid valdavad põhjatormid liiva jällegi lõuna suunas tagasi.
Varasemast inimtegevusest on Limo rannas kaks pikka rändkividest laotud lautrit, mis paiknevad suuresti vee all ja ulatuvad kaugele merre. Need takistavad liiva liikumist piki randa lõuna poole. Tänapäeval on Limo rand oma suure liivaala tõttu saare põhiline suvituskoht, siia on rajatud selleks otstarbeks ka majutust pakkuv Limo saun.
Limo rand kuulub Ruhnu hoiuala koosseisu.
Maad kaevata ei tohi ja see pole aarde kätte saamiseks vajalik!
Seotud lingid:
2 in 1 aare ja ujumine. Aitäh!
Siit leidsime imelise ranna, toreda saunanaise ja vahva sauna, metsa alt korraliku karu, kelle maja vajaks remonti ja luidete vahelt aarde. Sain ka teada, et mu nägu on valel kõrgusel. Aitäh!
Koht oli tuttav kirlejduste järgi, eelmine aasta peeti siin 1 pulm. Tänud Reelikale ägeda autosõidu eest ja maja näitamast ja muidu laheda oleku eest.
Aardekirjeldus ütleb, et maad kaevata ei ole vaja ja siis vihje, et näo kõrgusel, täitsa arusaamatu tekst.
Saades esimese leiu tuletorni juures kirja, suundusime siis selle Eesti uheks kaunimaks ranaks nimetatud koha poole. Olime juba jupi aega astunud, kui meile joudis jargi auto. No on siin ikka liiklus. Ajasime toreda saunanaisega, kes muidu peab veel umbes uheksat ametit juttu ja seejarel mahutasime end koik tema soiduriista ara, et koos juba sauna ja randa imetlema minna. Oligi tore, sest ule luidete viis niisugune sossliivane tee, eks sinna oleks jalgsi ikka jupikene energiat kulunud, nuud aga saime kerge vaevaga. Saunamaja oli aus ning rand toepoolest imeline. Ja suvitajadki olid kohal, terve seltskond natuke eemal luidete vahel. Seejarel jalutasime aardeni ja panime ka logi kirja.
Tanud peitjale aarde eest.
Väga armas pesakene on aardele tehtud.
Väga ilus rand, jalutasime pikalt mööda veepiiri. Märgata oli ka üksikut ujujat, ise siiski vette ei kippunud, suundusime hoopis mändide vahele aaret otsima. Tänud peitjale!
Raske oli leida kui on ainult paberkaardid kaasas. Aga muidu täitsa olemas!
Leitud
Leitud
Leitud, tänud!
Pealehommikusööki tegin jalutuskäigu läbi metsa mere äärde ja edasi mööda ilusat randa. Jõudsin ka Limoni ning pisukese ekslemise järel leidsin ka aardepuu. Logiraamat oli pisut niiske, aga logida kannatas. Aitäh peitjale!
Leitud, aitäh!
Leitud-logitud!
Väga ilus rand, kahju, et rannailma polnud.
Tore teekond langevate puude ragina ja erinevate taimede-putukate uurimisega viis imeilusasse kriuksuva liivaga randa ning eriliselt nauditava päikeseloojangu-supluseni. Huvitav lugemine! Aarde leidmisele sai ikka natuke aega kulutatud. Suur aitäh peitjale!
Uskumatu, kuidas liiv võib häält teha, vingutasime kõik toda randa seal mõnuga, tsivilisatsiooni poole tagasi lonkides :D. Aarde eest Erkole aitäh, kahtlemata karpi väärt koht :)
Enne päris valgele rannaliivale jõudmist tammusime natuke luidetel ja otsisime üles aardekarbi. Aga rand on ilus ja suutsime siin isegi selle laulva liiva efekti välja võluda. Natuke undamise moodi see heli oli, kuid siiski kerge lohistamise sammuga astudes liiva ja jala kokkupuutel täiesti kuuldav heli tekkis. Väga ilus rand, aitäh siia kutsumast!
Tänan aarde eest!
Valge liivaga rand. Päris rannamajaga.
Tänud aarde eest
Limo sauna olin ennegi uurinud, aga muidugi käis see üle jõu kahekesti geotuuritamiseks. Aga äge ehitis ja õiges kohas. Aardet on ka see rand vääriv, kuid vahepeal tekkis küsimus, kas peaks ikka üle nende õrnade samblike jalutama, mille kohta infotahvel paigaldatud.
Väljas oli veel valge ja kell polnud ka veel miljon ning mõtlesime, et mis seal telgis ikka passida, võtame veel miskit. Esmalt lonkisime siia. Olid tõesti kenad liivaväljad.
Ruhnu saare ülevaatus :-)
Imelise nädalavahetuse teine päev Ruhnu saarel ja saarele peidetud kaheteistkümnest aardest seitsmes leid. Neid tormiga murdunud ja nüüdseks kuivanud kõrgeid kände oli seal omajagu aga ainuult üks oli see õige :) Olen siin lapsepõlves koos isaga käinud, hallil nõukaajal ..saun oli ka siis siin merekaldal aga vana mitte see uus. Rand ja liivaluited on imekenad, ümberringi ei hingelistki. Ja just siin sai meres tehtud selle aasta esimene ujumine, prrrrr - oli veel ikka külm küll :)
Aitäh peitjale!
Üsna kiire leid ja ilus ilm oli ka. Aitäh peitjale!
Leitud
Meie Ruhnu teisi kaheksas aare leitud ja logitud
Selle ilusa ranna lähedal olev aare jäi saare viimaseks. Aitäh!
See jäi Ruhnu viimaseks aardeks. Saare tühjaks tegemise preemiaks tegime mõnusa meres sulistamise ja jalutasime mööda merekallast tagasi Kultuuri aida juurde õhtusööki valmistama.
Tänan peitmast.
Kaardistasin ühe tulevase ürri tarbeks saart ning selle käigus otsustasin kaasorgunnijaga ka geopeituse aarded üles otsida. Väga vinge saar. Super loodus. Lahked inimesed ja omapärane arhidektuur. Hästi palju iidset ja ürgset. Samas moodsat ja illitsetut. Daipohh siia mõni harvester tuleb!!!!