Ruhnu kultuur

Mitu aastat sai hoogu vôetud, et Ruhnu vallas ja saarel ka aare logida. Ruhnu geojahi teine leid. Kaunis kohake, aga suletud kahjuks. Aitäh!

Ville_Rüntü: Väga märg

Ei leidnud 🥲

Viskasime Maretiga jalad selga ja asusime sadama poole teele. Ingrid ja Anne tulid meie taga. Kui kohale jõudsime, saime enne aarde kätte, asjad kuivama ja kotid enda lähedale, siis jõudis teine paar pärale.
Logiraamat oli läbimärg. Võtsime istet.
Päikene säras ja muidu oli chill, ainult paar parmu tiirutas aeg-ajalt ringi. Neid tiibadega variante. Ingrid oli kena ja paljastas oma sääred, et teistel oleks elu rahulikum ja ilusam.
Aega meil oli ja kuivatasime kõike seni, kuni seda oli.
Kaks tundi päikesepaistet tegi logiraamatuga imesid - kuivas teine ära.
Kui kultuurist rääkida, siis millegipärast olin mina ainuke, kes meist väljapakutud kunstikursusest osa võttis ;)
Aitäh!

Aare päikese tuule ja natukene ka meie poolt hooldatuna taas täitsa vinks vonks korras

Ja oligi meie väike Ruhnu seiklus otsa saamas. Laekusime Kultuuriaida juurde piisavalt vara, nii et saime siin veel kord aja maha võtta. Ait ise oli kahjuks kinni, nii et piilusime sees olevat näitust läbi akende ja kodjasime niisama rigi ning peaasjalikult ikkagi nautisme päikest ja rahu. Selle ajaga sai ka aare piisavalt hooldatud, põhiliselt küll päikese ja õrna tuulekese poolt. Krõbistasime ka paar barankat, rohkem ei julenud, väga värskelt oli veel siiapoole kulgemine üle mere meeles. Oleks teadnud, et nüüd kantakse meid lausa kätel üle sillerdava mere, oleks endale ikka tubli hommikusöögi lubanud, aga ei seda ette teadnud ning olime valmis hullemaks. Kapten küll kinnitas, et neid varemnähtud kahemeetriseid laineid me täna ei näe mitte, aga ikkagi...
Tänud peitjale siia kultuuriaida juurde kutsumast ja aaret peitmast.

Sellest oli hiiglama kahju, et saarel mitte mingit kultuuri ei näinud. Ka see Putka oli kinni. Läbi akna nagu ka küiki teisi kohti, sai näha ka. Koht siin äge,ma teeks kohe öömaja korda, avaks baari, grilli jne, praegu oli nukker. Tänud kohta näitamast!

Lahkusin saarelt kahetiste tunnetega, kõik oli ilus, puhas, inimesed toredad, kõik geopeituse aarded leitud, kuid ometi jäi millestki puudu, et üle õla tagasi vaataks st et siia veel tuleks...

Iga järgnev koht, kuhu Ruhnus sattuda on imeline!Aitäh!

Leitud!

Sadamast suundusime Kultuuriaida ja siinse aarde poole - hommikul oli siin väga vaikne, inimesed alles ärkamas. Hea rahulik logida. Aitäh peitjale!

Leitud

Hommikune udu Pärnus tegi mu saarel viibimise aja nii lühikeseks, et geotada aega väga polnudki. Selle lennujaamale kõige lähemal oleva aarde suutsin ikka leida.

Leitud, tänud!

Tuletorni vaated nähtud, oli aeg gakata kodu poole sättima. Viskasin seljakoti uuesti selga ja kõndisin läbi metsa sadama poole. Lootsin, et ehk jõuan enne laevale minekut vähemalt ühe aarde logida.Ruhnu kultuuri piirkond oli seekord vaikne ja võisin rahulikult istet võttes nime kirja panna. Aitäh peitjale!

No kuidas algavad seiklused? Kuule, lähme lendame kuskile. Kuhu? Maitea, lendame Ruhnu ja tagasi..., polegi seal käinud enne. Ruhn siis Ruhn. Ja korraga oledki keset töönädalat tööpäeva kesk Ruhnu.

Ja kui juba geopeitus sai nopitud, siis võiks ka kohvi juua... Sai lennuinformaatorilt küsitud Ruhnu Lennujaamas, et kus siin kohvikut on. Vastuseks saime, et sadamas on, aga see on veel kinni. Ja külas on ka ja see on kindlapeale lahti. A kus küla on? Minge mööda teed, 2,5km. Ega siit kuskilt ratas ei saa laenata? Ei tea, võibolla sadamast, aga vist mitte praegu. OK. Astume siis jala.

Astusimegi jala. Ilm oli ilus ja soe, taevas sininesinine, saar väljasurnud. Ainult linnud jaurasid põõsastes. Ei mingit liikumist hoovides ei teedel, üks "pirukas" vaid sõitis selle aja jooksul vastu. Pika monotoonse tatsamise peale jõudsime külani. Ning hakkasime mõtlema, et kuda see kohvik ka siin välja võiks näha... viimaks sobitasime enda mõttes kohvikuga kõige enam Liise talu. Õues käis ehitus ja soovitati toast küsida perenaiselt, kas kohvik on lahti. Ühtegi kohvikule viitavat objekti ei tuvastanud väljaspool maja, aga perenaise leidsime ja saime vastuseks, et: niiiiiiii jaa naaaa. Et nagu on ja nagu ei ole ka tegelikult. Aga no natuke nagu on ka. Et kohvi nad võivad meile teha. Ja võileiva. Sobib. Juhatati istuma veel mitteseadistatud taluõue piknikulaua taha. Kohv ja võileivad olid ausad ning isegi plastikraha toimis. :D

Küsisime siis siitki, et kas tagasi sadama poole 2,5km saaks ehk renditud rattaga vändata, ei siit ei saa, aga küsitagu kirikute vastast kollasest majast künka otsas. Asusime teele, tuvastasime renoveerimisel oleva kiriku, pikapeale ka sobiva maja, kus rattaid näha, mees õues pintseldamas laudu. Kerkis taaskord õhku küsimus: - kas rattaid saaks rentida? Et mis, te tahate mu rattad sadamasse viia või? Viiksime küll, järgmisel turisti ju hea võtta sealt, üritasime ikka nagu juttu teha. Ei saa. Ei saa, sest rattad hooldamata veel ja mõnel kummid tühjad ja sellist ratast ta välja ei anna, jätkes peremees oma pintseldustöölt silmi tõstmata :D. Mis te arvate, mis siis sai? Loomulikul - tatsa tatsa tatsa 2,5km sadama poole tagasi. Tagasiteel õnnestus näha üht meest-naist lapsekäru lükkamas külavahel, ja vaikus taas ümberringi. Vaid linnud taas märatsemas pôõsais ja teada andmas, et HOOAEG EI OLE VEEL ALANUD!

Sellega oleks vist kena lõpetada, aga Ruhn pakkus veel ühe üllatuse. Lennuraja lõppu ruleerides andis lennuinformaator hoiatuse, et olge palun ettevaatlikud, lennuraja lõpus on kits. Oligi. Vaatas meie mäuravat lennukit üle õla samal ajal rohtu mäludes, kui mööda tiksusime ettevaatlikult. Kohe näha, et kohalik kuli, ei üllatanud teda miski. Ruhnu, rahusaar.

Kiire jalutuskäik lennujaamast ja aare leitud. Aitäh!

Teel sadamast majutuskohta, tegime peatuse ja logisime aarde!

Hakkasime sadamast küla poole jalutama ja tegime siin väikse peatuse, panime nimed kirja ja liikusime edasi. Tundus huvitav koht.

Leitud

Tänud peitjale, leitud hõlpsasti!

Aardeleid tuli sedakorda lihtsasti.

Jalapuhkus kultuuriaida terrassil käivitas aga ootamatult (ja seda vaid pisut enne laeva väljumist) operatsiooni "telefoni päästmine", mille edukas lahenemises olen eriti tänulik abivalmis sadamatöötajale.
Aitäh peitjale!

Tänase päeva viimane. Oleks kohe otsimisel aardekirjeldust lugenud, oleks ka osanud huvi pärast Liise poes sellise pilguga ringi vaadata, et millest siinpakutavast ise taolise ekspromptplaani korral aarde komplekteeriks :). Kultuuriaida aare igatahes on kunagi vastupidav saanud, kõik oli viisakas ja kuiv ja korras, airäh.

Kultuuriaida ümbruses oli vaikne, uksed olid kinni ja ühtegi inimest kuskil ei paistnud. Samas kõik asjad olid pilla-palla, nõud laual, nagu oleks siit just keegi lahkunud. Panime siis logiraamatusse nimed kirja ja jätkasime jalutamist oma majutuse poole. Aitäh aarde eest!

Tänan aarde eest!

Kuniks mina pikemat teed pidi siia väntasin, jõudis Dauno poe lahti tellida ja sellise palava ilmaga oli rõõm suur, kui ta mulle külma sinise gini purgi ulatas. Jääkülma... Tegime pausi, leidsime aarde ja läksime sadamasse.
Tänud

Geotuuri neljas praamisõit. Jõudsime õhtul kella 21 paiku saarele, leidsime sobiliku telkimiskoha ja tulime aardeid jalutama. Väga mõnus soe õhtu ning tundus, et aeg peatub siin saarel. Kuhugi polnud kiiret ja seda oli kohalikes väga hästi näha. Olin üllatunud, kui palju jahte sadamas oli, paljud neist ka välisriigi lipuga.

Me kumbki Kaupoga polnud varem Ruhnu sattunud. Nüüd oli paras hetk välja vaadatud ja selgus, et head geosõbrad on ka samal päeval saart tühjendamas. Kui nemad jõudsid mandrile, siis läksimd meie saarele.

Kui telk püsti, siis võtsime mõned täpid. See oli esimene. Leid tuli ruttu, aga kuulsuse autogrammi läks kahjuks meelest vaadata.

Ruhnu saare ülevaatus :-)

Imelise nädalavahetuse kolmas päev Ruhnu saarel ja saarele peidetud kaheteistkümnest aardest kümnes leid :)

Aitäh kutsumast!

Rahulik leid