Iru kanjon

Suur aitäh! minu esimene leitud aare😀

Mina nüüd küll endale kaks korda ei lasknud ütelda, et Iru kanjonis taas midagi otsida on. Kuigi väheke pani mõtlema see ilmateate poolt välja kuulutatud lumehoiatus ja hommikul FB-s sõbra poolt postitatud ülilumine pilt. Aga noh, plaanid ju selleks ongi, et neid ümber teha, kui asjalood muutuvad. Aga autot ära pannes päike ikka siras taevas ja polnud seda lund kuskil. Tuul oli vaid jäle vilu, aga see väikene teekond aardeni kannatas ära küll. Küll on tore otsida aaret, mis ka kodus on ja seetõttu leitav,
Tänud peitjale ja taastajale aarde eest.

See hooldamata aare on olnud pinnuks silmas juba mõnda aega. Tänasest on viga parandatud.

Kahtlustan, et aare läks "rändama" tänu Pirita jõe kaldal oleva isetekkelise grilliplatsi kasutajate. Iru silla juurest altpoolt aardele lähenejad mööduvad sellest kindlasti.

See Iru kanjon on kaua mul pinnuks silmas olnud, aga tegudeni siiani pole jõudnud. Nüüd siis lõpuks tulin kohale, sest ilmaolud tundusid sobivat, kuiv ja puha. Sai seal ikka turnitud, üles alla ja paremale vasemalr. Kõigepealt muidugi kõige kolmeharulisem ja sobivalt koordinaatidel, seejärel ülejäänud, mis vähegi minit harulist meenutasid. Aga ei essugi, mida pole seda pole. Ei tea, mille see Gängster siit leidis, aga aarde moodi midagi praegu küll piirkonnas polnud. Vahest siis ilmus just tema külaskäigu ajaks tagasi. Ma arvan, et peaks keegi teadlikum asja üle vaatama.

Tegime koeraga pisikese jalutuskäigu. Aardeni jõudmine oli täitsa keeruline. Aitäh!

Aitäh!

Paras kanjon tõesti. Kuidagi sattus, et lähenesin altpoolt. Niipidi paistabki mõistlikum - alt üles. Teist pidi ei pruugi enne põhja pidama saada ja sinna on parajalt pikk tee. Aitäh!

See aare oli Mirjami jaoks viimane ja minu jaoks eelviimane peitmise kuupäeva aare, mida vaja. Mul jääb veel midagi 17.09 kuupäeval peidetud aaret logida. Auto sai ühele poole jõge jäetud, kõmpisime teisele poole. Rada viis täitsa aardeni. Ronimise osa võtsin ise ette. Eks isegi praegu see pinnas seal on parajalt ebastabiilne ja jalgealune kaob üsna kergelt ära. Aga kui puudest kinni haarata, siis saab hakkama. Aardega kõik korras. Mingit libakarpi me ei näinud. Aitäh!

Ja selle aardega saab minul täis peitmiste maatriks! Jippijei! Tükk aega lükkasime seda tulekut edasi, sest kuidagi üldse ei tundunud hea siia tulla ega siin olla. Tegelikult polnud hullu midagi ning kui jätta välja lumelibedad sügislehed maas ja valitsev pimedus õues (iga aasta tuleb see kellakeeramisest tulenev varane pimedus nii ootamatult), siis oli lihtne värk. Aitäh!

Lume ja libedaga oli ikka tegemist. Aitäh!

Läksime esialgu valele poole. Ronisime alla ära ja siis selgus, et vale pool. Üles tagasi ja teisele teele. Lühkarites ei olnud just kõige mugavam aga see ka mõni mõis. Logitud ju sai. Esimest korda siin kandis. Tänud ????????????

Leitud

Leitud

Matkasime täna Irus väikese matkaseltskonnaga. Tegime seal pea kümnekilomeetrise ringi Pirita jõeoru saladusi avastades :) Matkasime läbi ürgse looduse ja läbi põneva ajaloo. Käisime tsaariaegsete militaarrajatiste - suure imperaatori nimelise merekindluse tunnelite, varjendite ja punkrite juures ning viikingiaegsel Iru linnamäel. Selleks, et tänasest matkast ka siia märk maha jääks siis tuli kindlasti üks aare üles leida :) Ei olnud hullu miskit, sai leitud ja logitud.
Aitäh peitjale!

Ootasin hullemat, aga polnudki miskit väga ebatavalist.
Kiire leid ja jalutuskäik saigi jätkuda.

Oi kui kiirelt tuli. Oleme vältinud seda, tundus nii raske, aga kui valida õige päev, õige ilm ja õige tuju, siis kõik sujuvalt läheb. Vihjele vastav koht sai kiiresti tuvastatud ning Kärt läks aarde juurde, mina jäin üles kullipilgul jälgima, et kui midagi juhtub, siis saan kas appi minna või abi kutsuda. Õnneks vaid lõpuks sain abikäe ulatada ja viimase sammu juures Kärti üles tõmmata. Peitjale aitäh, kena koht, isegi kõledal talvisel ajal.

Kuna täna oli Mail tavakat vaja, siis otsustasime valges ja enne jõulupoodlemist seda vaatama tulla. Valges oli täitsa hea ja puud abistasid ronides palju. Tagasi minnes veidi libisesin tagasi, aga Mai ulatas oma abistava käe ja olin jälle tasasel maapinnal. Aitäh!

Kuna EKS: Pirita Norra sirge aardega ei läinud ootuspäraselt tuli ikka naaberaare ka üle vaadata. Ei mäletagi, et siia varem sattunud oleksin aga siit lähedalt mööda sõitnud olen oi oi, kui palju. Aga eks see mälu ja ajamõõde ole üldse üks huvitav nähtus. Kuna mul näpuotstel nahk hetkel kuivab nii hoolega, et lausa praguneb katki siis auto juurde naastes pakkus Margus mulle kreemi, mis võiks aidata. Uhke nägi välja küll. Peal kiri: "На все случаи жизни" No ma ei tea, kui üks kreem suudab aidata igas olukorras, siis see peaks küll üks väga kallis asi olema. Tagumiselt küljelt leidsin aastaarvu 2010. Margus imestas, et kas tõesti aeg nii kiiresti lendab ja tõdes, et kreem on pisut kõvaks läinud, kuid sellest hoolimata määris oma käsi sellega. Ma loobusin.

Aga aardega läks kenasti. Saime pisut ronida ja nimed kirja panna. Aitäh!

Lähenesime ühelt poolt, lahkusime teiselt poolt :P jalgealust pidi jälgima, aga saime hakkama ja asukoha panime kaugelt paika. Tänud kanjonisse viimast :)

Kui lastega mänguväljakul lõpetasime, oli kell veel liiga vähe, et lõunaunele jääda. Ajasin lapsed veel autost välja ja tegime kiire jalutuse siia. Olin seda aaret kaua eiranud, aga tuli välja, et täiesti põhjuseta. Aarde asukoht oli juba kaugelt näha, natuke ronimist ja puudest kinni hoidmist ning sain nimed kirja panna. Aitäh!

Leitud nagu naksti :)

Toodi lausa autoga kohale ja pärast korjati üles. Hea on ikka niimoodi otsimas käia.

Aga millal teie viimati aarde juures kingituse saite?

Ma tegelikult juba mõni aeg tagasi grupichatis hõikasin, kas kellelgi on mulle jagada üks hea ülevaatlik seinakalender kuhu märkmeid teha - järg hakkas kangesti käest ära minema nende see-päev-on-vaja-seda-ja-too-päev-on-vaja-toda-challengetes arvestuse pidamisega. No ja siis täna Mari mulle ühe kalendri tõigi… :D.

Väga meeldejääv kanjoniaare mulle, aitäh kaaslastele seltsi & üllatuse ning peitjatele / hooldajale lihtsa ja leitava karbi eest :)

Head uut!

Uus karp, uue sisuga leidis leidja. Osutus kergemaks, kui ma eeldasin.

Uus karp, uue sisuga, ootab otsijaid.

Kuna olime ise just mitmes ummikus istunud, siis teadsime, et ega Miki sealt pea teisest linna otsast siia eriti kiiresti ei jõua. Minul oli see leidmata ning nii siia tulimegi. Mõnus jalutuskäik ning viimased põldmarjad maitsesid hästi. Vihje järgi kiiresti leitav. Aare oli natuke nadis seisus, aga nagu näha, siis juba hooldatud. Aitäh!

Vajab uut logiraamatut, juhendit ning võimalusel ka uut karpi.

Täname peitjaid.

Alt oli lihtsam, aga edasi oleks võinud üles minna, aga keegi oli seljakoti alla rajale jätnud, seega alt tagasi!