1979: Walkmaniga rabas

Leitud

Tore lahendus.

Kõige keerulisem oli leida koht, kust kuivalt metsa saab. Edasi oli juba mustikapuhmaste vahel nulli jalutamine. Aare ise paistis õigelt poolt lähenedes üsna kaugele. Aitäh metsa toomast!

Käisime parklast metsaservani ning tõdesime fakti, et ilma kummikute või paadita tuleb pikemat külma oodata.

Kuna juba nii kaugele sai tuldud, tuli lõpuka võiduni minna. Huvitaval kombel peale seda aardeleidu oli koer nõus ka ise jalutama. Vb meeldis talle mõte kiiresti koju diivanile jõuda:) Aitäh!

Kui juba nii lähedale sattusin, siis lippasin siia ka peale söögimaja külastust. Tänud peitjale.

Algus oli paljutõotav, saime auto ilusti ära pandud ja asusime teele. Siis käis esimene sulps ja Tiinal üks jalg põlvini vees, maapinna pealt polnud midagi aimata. Natukese aja pärast käis teine sulps ja minul ka üks jalg märg. Muutusime kohe palju ettevaatlikumateks. Aare oli armas, Tiina arvas et peab nüüd juhendeid kuulama ja pani kiirelt kõrvaklapid pähe. Ehee, patareid vist tühjad.. Saime siis nimed kirja ja asusime söögimaja poole ukerdama. Aitäh, vahva koht.

Naaberaare andis põhjust ka seda kontrollima tulla. Aarde endaga k6ik tibens tobens. Aarde k6rvalt leidsin veel ühe kiivri. Kaasa ei hakanud v6tma. Kui keegi puudust tunneb, siis teab kust seda otsida. Vahepeal on aga parkimisplatsi asemele maja ehitatud. Korrigeerisin natuke parkla asukohta et mitte väravasse parkida.

Lumi katab praegu kõik keerulised kohad ära, seega olin jalutamisel üsna julgelt. Kuniks põlveni sisse vajusin, edasi juba ettevaatlikumalt. Lõpus kükitasin mitu minutit vale kuuse ääres, siis liikusin õigesse kohta. Aitäh toreda aarde eest.

Tegelikult oli tänaseks ühe pikema rabamatka plaan, aga läks nii, et lõpuks siiski sain ühe pisema. Eks olen ennegi seda aaret kaardil vaadanud ja eelarvamused on üsna vastakad olnud. Tegelikkuses leidsin eest ikka päris tõelise raba ja see meeldis mulle. Esimesest ojast õnnestus mättalt mättale silgates üle pääseda ja edasi viis mõnus valge jalgrajake. Rabamaastikus on siin rohkelt kandilisi auke, mis mõned rohkem teised vähem veetakistuseks osutuvad. Meeldis see, et sik-sakitades sai neist lihtsalt mööda. Ja leidsimegi lõpust eest toreda aarde. Tänan peitjat rappa kutsumast!

Auto pargitud võis seiklus alata.Kui üle kraavi saadud siis edasi läks juba lihtsamalt,õnneks ilm oli ka meie poolt.Lõpus ootas meid tore aardekarp,endal sellist ei olnud.Aitäh mini rabamatkale kutsumast.

Aare on olnud pikalt silme all aga kuidagi ei ole viitsimist olnud rappa minna. Täna oli selline vigade parandamise päev siis otsustasin koduteel ka rabast läbi sõita. Sõita küll ei saanud aga arvan, et kui keegi oleks vastu tulnud siis oleks imestamist kui palju. Sellist edevat riistapuud ei ole omanud, küll aga sarnast plaadi mängijat küll ja see on siiani toimivana alles. Boonuseks sai suu siniseks ja aarde roheliseks. Tänud peitjale.

Nii poppi masinat ei ole minul olnud. Oli küll kassetiga variant ja kui mälu ei peta siis Philipsi oma. Tänud!

Tahtsime väikest seiklust Matuga linnast välja ning leidsime end aastast 1979. Aare oli seal, kus koordinaadid lubasid, teekond aarde juurde oli mõnus väike pühapäevane matk rabas. Väga lahedalt lahendatud logiraamat - tänud peitjale :)

P.S. Antud aastaajal on kõrged kummikud tugevalt soovituslikud.

Aardenimes olev raba veidi hirmutas ja mõtlesin, et tegu on mingi karmi rabaga, kuhu 1/3 külastajatest laukasse kinni jääb. Nagu kohaeal selgus, siis midagi rasket ei olnud. Veidi piinlik hetk tabas mind kui Karl küsis, et kas ma tean mis see Walkman üldse on. Vastasin rõõmsalt, et tean küll, see on ju üks vanemat sorti GPS. Oh mind küll. Aaret leides lõi pildi selgeks mis asi see tegelikult on. Aitäh aarde eest!

Arusaamatul põhjusel olin seda aaret vältinud. Eks kui raba ümbritseb mingi kraav tuleb sisse ka see kahtluseuss. Täna otsustasime lõpuks proovida. Parkla oli mõnusalt suur ja lisaks meile oli seal ainult üks masin lisaks. Pakkisime Klaara kõhukotti ja asusime kraavi ületuse kohta otsima. Jäljed lumes näitasid sobiva koha ette. Esimest korda pidi tegema väikese hüppe koos lapsega. Oleks võinud ennem kuiva trenni teha. Õnneks lisaraskus ja väiksem painduvus ülemäära suur takistus polnud ja kuiva jalaga olimegi rabas. Puude vahel oli radu mitmeid. Rada, mille me valisime, viis täpselt aarde juurde. Tore teostus ja logiraamat ning mõnusalt lihtne jalutuskäik. Aitäh!

Walkmani meil peres ei olnud. Küll aga mingi muu firma kummaline kassetimängija. Kõrvaklapid olid tänasega võrreldes ka päris naljakad.

Kasutasin veel tahket maad ära ja võtsin selle igavesti toreda rabas kulgemise ette. Tänud peitjale

Parkla oli kõrvalmaja ehitusmeeste autosi täis aga ma ikka mahtusin kah sinna juurde. Üle kraavi saades tervitas kohe lihtsalt märgatav õiges suunas minev georada ja kaarti oli vaja ainult selleks, et veenduda kauguses, muidu jalutan äkki mööda mis muidugi ikka juhtus nii paarikümne meetriga.

Retke kohta võiks öelda hoopis, et viiuliga rabas sest igaksjuhuks kaasa võetud räätsed kasutusse ei läinud ja reisisid lihtsalt mul näpu otsas sinna ja tagasi.

Oma esimese walkmanni ostsin ma 90nendate alguses. ja siis kui enamus asju plaatidele hakkas minema sai ka CD plaadi versioon ostetud aga minu oma nimetati hoopiski "Discman" nimega.

Walkman. Omal mul teda olnud pole. Ühele oma lastest olen ta ostnud (küll tunduvalt hilisemal aastal kui 79), nii et üks helesinine isend on meie kodus elanud küll. Ei teagi, kuhu ta saanud on.

Tabasalu rabas olen eelmise aarde ajal käinud. Siis sisenesin rappa kusagilt mujalt. Täna olin rõõmus, et Tarmo on parkla koordinaadid pannud, ju sealt saab kenasti üle kraavi.

Parkida sai hästi. Üle kraavi sai ka. Nats hüpates. Võtsin igaks juhuks räätsad kaasa. Alguses käisin ilma, aga mõne aja pärast vaatasin, et kohati vajuvad jalad liiga sügavale ja panin räätsad alla. Siis oli lihtne ja lõbus kohale jalutada. Aitäh vahva aarde eest!

Vägev
Tänud

Tundus hea mõte siin tahke maapinnaga ära käia. Enamasti lumi kandis ja liikumine väga keeruline polnudki. Nagu ikka, siis aarde poole liikusime sinka-vonka paraja tiiruga ning tagasi parklasse juba otsejoones. Aare ise tuletas mulle meelde aega kui mp3-mängijad hakkasid peale tulema ja suurelt vennalt selle taskusse mittemahtuva "tehnikaime" endale sain. Klassireisil sai bussis siis sõbrannaga Terminaatorit kuulatud ja jube uhke tunne oli. Aitäh!

Kui Kärt tahtis pikemale jalutuskäigule täna vedada, siis teatasin, et mul ikka kolmas päev järjest täna trenni minek ja ma ei jõua - teeme miskit lihtsat hoopis. Eks nende lihtsatega raskeks on läinud, aga millegipärast see aare tundus üks lihtsamaid - selge asukoht, parkimissooovitus ning mitte ülearu pikk jalutuskäik. Nojah, nii ja naa. Ega see ~400 meetrit üks ots nüüd pole ju pikk maa, samas rabas ja lumega ja miinus kümne kraadiga… Sai sumbatud, sai põlvili lumme kukutud ja auku vajutud, aga ilmselt praegu ikkagi pigem ja nii mitmestki valikust üks lihtsamaid. Väga lahe aare, mina tänan!

Saime parkida soovitatud kohta ja hakkasime sumpama läbi lume aarde poole. Vist kitse jäljed viisid meid peaaegu aardeni. Aegaajalt vajusime päris sügavale, aga õnneks kõik jäi kuivaks. Minule väga meeldis ja sain oma trenni ka kätte peale pikka töö- ja õppepäeva. Aitäh!

Aarde nimi veidi hirmutas, aga tegelikult oli mõnus jalutuskäik ilusa metsa all. Walkmani polnudki varem oma silmaga näinud, katsumisest rääkimata. Aitäh peitjale.

Soovitatud parkla oli erinevaid masinaid täis ja tundus, et miskine ehitus käib. Kiirelt ei osanud kaardilt ühtegi muud mõistlikku lähenemispaika tuvastada ning seetõttu jäi kahjuks aare leidmata.

Kuna mugud olid aiad igale poole ette ehitanud,siis metsa sisse saada oli lihtsam kui välja. Aga saime hakkama :)

Kuna olin jalamees, siis parkimiskoha soovitust ma muidugi vaadanud ei olnud ja nii sai lähenemisteeks valitud Lauka tee (Google andmetel on selle uulitsa nimi küll Vasara). Vaatasin jalutades neid kraaviolusid ja olgem ausad, ega seal midagi väga lubavat ei olnud. Kui lõpuks jõudsin aardega kohakuti, siis tuli hakata mõtlema üle saamise peale. Mingi ront seal isegi oli, aga mitte selline, millele tahaks oma keharaskust toetada. Eks see ülejäänud saadav materjal oli ka selline, mis juba vette kukkudes pooleks läks, aga pikapeale sai ikka mingi moodustis kokku, millest ennast üle ajada. Ega see edasine teekond nüüd kõige sirgem ei saanud, aga aardeni ta viis. Nimi kirjas, võtsin ühe enam-vähem õiges suunas mineva raja ja jalutasin tagasi ringteele. Kuna tallatud rada oli korralik ja kiiret ka kusagile polnud, siiis läksin vaatasin, kuhu see välja viib. Viis kuskile ettevõtte laoplatsile. Kaardi järgi pidi sealt ka kuskile avalikumale tänavale saama, aga ma ei hakanud seda võimalust kohaliku koeraga arutama ja läksin mööda rabaserva edasi. Mingi hetk hakkas rada jälle tagasisuunas keerama, kuna ma sinna väga minna ei tahtnud ja kaardi pealt tundus, et võiks nagu tänavale saada küll, siis läksin vaatasin seda asja. Esimene katse lõppes kinnise värava taga, aga kõrvalkrundilt sai täitsa läbi ja nii võiski esimeses ettejäävas Tabasalu puhvetis ühe külma õlle teha ja päevale joone alla tõmmata. Tänud aarde eest!

Käisime logiraamatule "uut lehte" keeramas. Nüüd on jälle ruumi ;)

Plaanisin küll Geopeituri 1001 päeva juurde minna oma viimast tavalise leiuta päeva tähistama, kuid kell oli märkamatult liiga palju juba ning marsruut Laagri - Kiili - Tallinn tundus veidi liiga pikk võrreldes Tabasalu põikega.

Arvuti taga olin välja vaadanud hoopis teise lähenemistee, kuid Tabasalusse jõudes jäi GC lehe soovituslik parkimiskoht silma. Sinna suundusingi. Lähima maja laika haugatuste saatel sukeldusime metsa. Kuna jalas oli kummik, siis vähe kuivemas kohas aitasin ennast ja koera üle oja. Tagasiteel ei pidanud kuskilt üle astuma, sain ka õigest kohast "põllule" tagasi. Vihjele vastav koht jäi ruttu silma ning ka aarde peidukas. (718) Aitäh! V: TB EJ

Selline mini raba andis lootust kiireks ja kergeks retkeks. Ja eks tegelikkus just selliseks osutuski. Tuli lihtsalt leida üles sillake üle kraavi, mitte ära kohkuda laigulisest onnist ja hoida selget pead sookailu lõhnasel tugeval pinnasel. Aare lehvitas juba kaugelt ja mahutas nimed kenasti ära, kuid üsna kohe on logiraamat täis saamas.

Oli mõnus lühike rabakas. Tänan peitmast.