Prototüüp 4

Kui peitja geomuuseumis lubas, siis tuli logida. Aitäh!

Peitja lahkel loal - nimi kirjas. Hehe, tasub ikka üritustel käia, saab nii mõndagi tehtud, mida muidu ei saa. Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Selle aarde eluiga sai otsa.

Võtsin mitu akupanka kaasa ja läksin siis nuppe klõpsima,klõpsisin seal vist terve tunni ( nii mulle tundus ) aga lahti ma sain.Jee.Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Kasti leidmine ise võttis jupp aega ja siis alles läks põnevaks. Lõpuks ikka saime tehtud. Tänud!

Selle aarde logiraamatuni jõudmist iseloomustab kõige paremini väljend, no ei saa pihta. Kõigepealt ei saanud rajale pihta. Sa mu meie, kuidas me peaaegu nulli rügasime. Aga ... vahetult enne lõppu saime jalgtee jalge alla ja tagasi tulime juba mööda seda valge inimese kombel. Siis ei saanud aardele endale pihta, aga ... lõpuks ikkagi saime. Laekal oli küll kaas lahti ja kuidagi uurakil ta seal kükitas, aga tundus et kahju polnud talle tekitatud, sest jupi aega hiljem selgus, et kõik toimis kenasti. Seejärel ei saanud süsteemile pihta, aga ... üüratuma aja pärast siiski plahvatas, peas nimelt, ja siis läks juba ludinal. Tegelikult see aeg vist tundus palju pikem kui tegelikult oli, sest ega kell väga palju edasi polnudki liikunud. Tänud peitjale vahva aardekasti eest ja erinevaid emotsioone juhmist tundest võidurõõmuni välja.

No see on küll üks väga vinge aare! Kasti leidsin ruttu. Nuppe näppides sai mulle peagi selgeks, milline on süsteem, ning asusin sihipäraselt lähenema. Viimase sain paika täiesti juhuslikult - otsustasin, et ei alusta algusest, vaid proovin lambist - ja oligi õige! Pidin seda ikka kohe mitu korda avama sulgema, nii lahe asi! :) Aitäh kõvasti vaeva nägemast!

Tõkkepuu oli avatud ja saime täitsa lähedale sõita. Asusime mugavalt autos lahendama ja ei läinudki kaua, kui kirstuke avanes.
Meile väga meeldis
Suured tänud

Peale eelmist külastust lubasin küll siia niipea mitte tulla. Kolme aasta jooksul on ligipääsu tee poolenistui lausa ära asfalteeritud. Samas enne tee lõppu on aga lukus tõkkepuu pandud. Õnneks kannatab sellest aga eemalt mööd sõita ja peagi olin oma tuttavas parklas 50meetrit nullist.

Seekord läks topsi otsimine kiiresti. Ja automaki USBd kasutades läks umbes 10minutit kuni luuk kah avanes. Peaks mainima, et mõned nupud ei tööta päris nii nagu nad võiks. Eriti just kolmas vajalik.

Nii, nagu eelmise leidja jaoks, oli see ka minu jaoks esimene prototüüp. Kimasin rattaga kohale ja hakkasin esmalt kasti otsima. Otsisin ja otsisin, aga ei leidnud. Pöördusin taevaste jõudude poole ja ikka jäi suur kast leidmata. Lõpuks tõmbasin peitjale traati, sain soovituse vihjepilte vaadata ja uskumatu, aga tõsi, vihjepildid olid tõesti vihjepildid.

Raskem osa möödas, hakkasin pusima. Korraks hakkas tibutama, lõin kohe kaane kinni ja ootasin, mil sadu täitsa järele jääb. Kaua ootama ei pidanud ja sain uuesti katsetada. Minusugustele pole küll aare mõeldud, kuid mida rohkem süvenesin, seda selgemaks pilt sai ning esmalt kogemata, siis enam mitte nii väga, sain vajaliku jada kätte ja kast avanes. Mis sest, et see vaid 2.0, ikka oli hea oma nimi ise sisse kirjutada. Kooliajast on jadad veel meeles: matemaatika jadad meeldisid väga, aga füüsika jadad olid sellised, et hinne, nagu füüsikas ikka, puhas 5, ainult et aru ei saanud midagi (:

Peale seda aaret luusisin ka Estlinki vahepunktis ringi, seejärel oleksin välguga vastu pead saanud ning tõmbasin nina Pässa suunas. Sinna jõudes vaatasin, et selleaastane rattaskoor tõusis 40km võrra ja sellega võib täitsa rahule jääda.

See oli mu esimene silver0 prototüüpidest ja selle väljasõidu sooloeesmärk. Umbes kolmandik pärast nulli jõudmist kulunud ajast läks aarde leidmisele, ülejäänud aeg selle lahtinuputamisele. Sain üsna mõistliku aja jooksul loogikale pihta, aga järgmistele külastajatele soovitan kindlasti ka omalt poolt nuppe üsna korralikult vajutada, vajadusel mitu korda. Eriti kehtib see minu kogemuse põhjal kõige esimese edasiviiva nupu puhul.

Lisaks – ise ei taibanud küll proovida, aga ilmselt tasub autoga lähenedes oma sõiduriist jätta soovitatud parklasse, teiselt poolt saab ka läheneda, aga siis peab väljaspool kõige kuivemat aega vees solberdamine huvi pakkuma. Mulle õnneks pakub.

Igal juhul väga lahe aare, minu imetlus ja tänu!

Selle aardega läks aega aga koht oli rahulik ja seda mul oli.Pika pusimise peale sain süsteemile pihta ja laegas avanes.Pärast pulli pärast proovisin uuesti avada aga viimast nuppu ei saanud enam pihta aga ju ta nii oli mõeldud.Minu esimene prototüübilei!

See on üks nendest aaretest, mida ma olen pikemat aega edasi lükanud. Leides endale kõiksugu vabandusi. Alustades sellest, et see on ma ei tea kus mülkas, liiga aeganõudev ja eks ole neid Silveri vidinaid nähtud küll. Pealegi pole mulle kannatust jagatud. Üksinda sinna minekut väga mõistlikuks ei pidanud. Kuna aga Margusel seda va kannatust jagub kohe mitme eest, siis tekkiski plaan nüüd see täpp ette võtta, kui see mulle taaskord kaardil silma hakkas.

Auto sai jäetud soovituslikku parklasse ja sealt kulges minu üllatuseks täiesti tore teekene aarde juurde. Mingit koledat mülgast, nagu ma olin ette kujutanud, polnud kusagil. Aarde laegas sai kiirelt leitud. Viskasin sellele korraks pilgu peale ja jätsin Marguse sellega pusima. Ise tutvusin ümbrusega, klõpsasin mõned pildid ja sättisin end mõnusasti päikese kätte istuma. Tsipakese aja pärast hakkas igava võitu ja siis ma hakkasin uurima, et mis mõtted Margusel pusserdades peas on ja targutasin kõrvalt. Püüdsin netist oma targutuste õigustuseks head kinnitust leida aga see oli liiga keeruline füüsika. Margus mässas edasi. Ma nautisin päikest. Kui tal ikka kuidagi ei edenenud ja mul kõrvalt vaadates tekkis tunne, et ta vist ei tea mida teeb siis õiendasin ja targutasin veel pisut. Kuid ta jätkas sihikindlalt oma edutut toimingut. Ma sirvisin logisid ja mõtlesin, et kuidas küll enamusel see asi nii kiiresti laheneb. Nautisin veel pisut päikest ja siis see juhtus. Mul sai kannatus otsa. Võtsin selle asja enda kätte. Proovisin, et kui ma teen nii, mis siis juhtub. Aga kui ma teen naa, mis siis saab. Korraga vaatan, et Ahaa niimoodi ja Margus tegi mu kõrval Ohoo. Mõte lendas nagu muiste ja mõne minutiga laegas avaneski. Avanesid ka minu keelepaelad ja seal pool linna kostus geopeituri võidukas hüüe :-O Mis jutt see olgu, et kärsitutele ei soovitata? Ühtäkki sai tüütust täpist kaardil üks igati vahvas kohas asuv ja meeldejääv aardeleid. Aitäh ja palun veel :)

Kahe peaga oli logiraamatuni jõudmine kiire. Toredad sellise nuputamis aarded. Tänan

Vilgutamine ja piiksutamine viisid eesmärgile. Tänan.

Varasemad kogemused prototüüpidega on olnud väga lahedad, ka see siin polnud erand. Ideele sain kiiresti pihta, õnneks ei läinud kaua ka logiraamatuni pääsemiseks. Aitäh!

Väga lahe koht, super aare :) Peale logimist panime laeka kinni ja avastasime, et me ei pannudki kõiki asju karpi tagasi. Õnneks uuesti avamine polnud enam probleemiks :)

Vot see on küll üks õelalt nutikas aare. Siin sai käidud esimest korda mõne nädala eest, aga siis jäi aega väheks. Seekord oli meie kambas mõni peitur rohkem ja jõudsime enda meelest päris lõppu, aga miskit ei juhtunud. Kiire kõne omanikule ja laks vastu otsmikku - ise olime rumalad olnud ja kõvasti üle mõelnud. Nähtavasti saime aarde juba eelmisel korral lahti, aga ise seda ei taibanud :) Aitäh võimaluse eest ajusid ragistada!

See seade sobis mulle. Koos Cat1bergiga suve algul jõudsin lahenduseni. Siis võis ca pool tundi minna. Käsi peseb kätt, näiteks nr 12 juures ei saanud mina hakkama ja kaaslane vedas välja. Seekord läks kiiresti, polegi haugi mälu, kõik oli meeles. Aitäh!

Nädal tagasi tulin lihtsalt siia ja kui kirjeldust vaatasin mõtlesin oii , leidsin üles ta lihtsalt ja vaatasin seda meistriteost :D seekord võtsin ka akupanga kaasa ja hakkasin aga vajutama, nagu teistelgi siis 3ndast tulest alates sain midagi aru ka. Väga mõnus aare, aitäh :)
EV, jätsin embleemi/tunnuse

Alguses ei saanud kuidagi vedama. Mingil hetkel, kui edusammud olid veel väikesed, siis oli pöial juba valus ja mõtlesin teine kord tagasi tulla ja jätkata samast kohast kuhu olin jõudnud. Aga siis sai pool lahendust tehtud ja teine pool sujus palju kiiremini. Rõõm oli suur kui laegas avanes.
Aitäh.

Rattaga. Ei olnud täna see koht seal teps mitte vaikne ja inimtühi. Paar korda sõitsid sealtsamast 10m kauguselt mööda mägiratturid, üks ronis ratas seljas ka paekaldast üles. Korra jäin ette mingitele tsiklivendadele, kes viisakalt väitsid, et sealtsamast (max 5m nullist) läheb rada üles. Lohistasingi siis kogu krempli eemale ja lasin nad mööda.

Ja siis aare ise. No ma vist mõtlesin üle - täpsemalt ei hakka seletama, ei saa ju teistelt ära võtta võimalust samuti üle mõelda. Peitjaga konsulteerides selgus ka et minu akupank käitub veidi imelikult ning tuli vahepeal lisanuppe näppida. Ikka oma tunnikese veetsin seal enne kui aru sain, mida ma nimelt üle mõelnud olin.

Aardest ei võtnud midagi, jätsin juba olemasolevatele lisaks paar suuremat niiskuseimajat (do-not-eat).

Tänan peitjat, kes ei pidanud paljuks ise aardejahil puu otsas rippudes siiski kõnele vastata :)

Leitud, lahendatud. Tôesti äge!

Ma olin juba korraks pettunud, et konteiner nii kiirelt välja tuli. Kuid alles siis hakkas peavalu ja kolme sekundilime kalamälu ei aidanud kaasa. Ei julge ajaliselt arvutadagi kaua läks, aga nii põnev oli. Au ja kiitus aarde peitjale ja elektrikule :)

tänud! :)

Aarde ümbruses oli omamoodi väike järv tekkinud. Kivilt kivile hüpates jõudsime siiski kuiva jalaga aardeni. Aare paljastas end ruttu ja siis saimegi nuputama hakata. Kirjeldusest oli abi ja kui esimene tuluke põlema läks tuli ka enesekindlus, et teeme õiget asja. Kui vahepeal mõistus kinni kiilus tegime paberi peale skeemi ja nii avas aare end ruttu. See oli meie esimene prototüübi aare ja õnneks lahenes ruttu. Aitäh peitjale toreda aarde eest.

Leitud

Aarde nimele kohaselt oletasime, et siin kiirelt ei lähe. Võtsime kaasa akupanga, pirukad, termosega teed ja sättisime end paika. Algul näppisime nuppe sihitult, aga siis hakkas mingi loogika tekkimas ses süsteemis. Tahtsime mõned olulisete nuppude tähenduse üles kirjutada, aga paberit polnud kaasas. Anna siis joonistas vajaliku üles oma peopessa nagu kooli ajal enne tunnikontrolli. Igatahes oli see meetod edukas ja viis meid päris kiirelt logiraamatu kättesaamiseni. Pirukad ja tee tuli koju tagasi viia, aga oi need maitsesid sealgi imehästi. Tänud põneva ja lahenduva viguri eest!