Toidukarp nr. 4775

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Sai küll mainitud, et vägivald keelatud, aga karp puru ja logiraamat kadunud. Puudub huvi investeerida taastamisse oma aega ja raha. Tänud kõigile kes vaevusid karbi kallal leebelt nokitsedes oma aega kulutama ja muljeid jagasid. Vandaalil aga näpud maha kui kätte saan.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Kahtlustame, et midagi ei toimi nii nagu peaks ...

No, kui nüüd päris aus olla, siis aarde me leidsime kuid lahti ei suutnud seda dešifreerida. Eks siis tuleb oodata uut korda, kui Päälinnapoole asja on ja siis uuesti ette võtta. Merly, Mart ja Adeele

Anneliisiga oleme ikka lõunapausil sellest karbist rääkinud. Korra jõudsime isegi karpi uudistama, aga aeg oli piiratud ja nii me sealt ära tulime. Ausalt, ega väga targemaks me ei saanud. Tänaseks oli Anneliis käinud üksi ka seda karpi piinamas, aga nime kirja ei saanud. Selge, peab tegema kodustööd ehk vihjeid koguma. Korraga oli meil niipalju infot, et ma panin jope selga ja vaatasin Anneliisi, et kaua ma ootama pean? Õnneks oli koosolekuni aega ja me saime endale teise lõuna veel lubada. Karbini jõudes olime lootusrikkad, aga see ei avanenud. Küsisin veel vihjet ja sain konkreetse abi, mis meid kohe logiraamatuni aitas. Nüüd saame rahulikult Anneliisiga oma lõunakarbist lõunat nosida ja ei pea selle karbi avamisele mõtlema. Aitäh!

Olen seda karpi 3 korda silitamas käinud. Õnneks iga korraga veidi targem olnud ja viimase korraga sai eesmärk täidetud. Aitäh peitjale ajurünnaku eest ja Kristelile kaasvõitlemise eest!

Leitud, logitud, tänan!

Kui aus olla siis siin olen ma vist juba vist kümmnendat korda.Ei ole aidanud siin vihjed ega varem leidjaga kohal olla.Ega ma siiamaani täpselt aru ei saa kuidas see karp avanes aga kui lahti siis tuleb kiirelt ka nimi kirja panna.Tehtud.Aitäh!

See Toidukarp on meil teemaks olnud küll vist 4775 korda. Igal korral siit mööda sõites tuleb meelde, et siin ta meid ootab. Paaril korral oleme tal külaski käinud, kuid oma rikkalikku sisu ta meile pakkunud polnud. Täna mõtlesime geopäeva lõpetuseks logima minna ühte lähedal olevat mõistatusaaret, kuid ikka tegime peatuse siin ka. Ja sellest peatusest sai kindlasti lausa pikem parkimine :D

Abivahendeid oli igasuguseid ja poole asjast saime nuputatud, kuid siis jooksis aju täitsa puntrasse. Saime peitjalt väikse abistava vihje ja sööstsime uue hooga karbi kallale. Nüüd paistis lõpusirge juba käes olevat, kuid tehnikaga me ikkagi ühele lainele ei saanud ja lõpuks tahtejõu najal keerulise käsitöö tehnikaga saime vajaliku info kätte. Oi, oli see alles pusimine aga natuke rohkem kui tund peale peatumist oli meil logiraamat käes. Auto aknad oli nii udused, et välja ei näinud, õues oli vahepeal kottpimedaks läinud aga rõõm oli tohutu. Tõeline kirsike tordil!

Suur-suur aitäh laheda aarde eest!

Jätkan tänulikkuse lainel olemisega.

Esiteks ma olen tänulik, et on selline mäng, mis paneb mind igal võimalikul moel proovile.

Tänulik, et on võimalik omandada uusi teadmisi.

Tänulik, et geosõpradele on jagatud rohkem kannatust, kui mulle.

Tänulik, et mu aju genereeris isegi mitu õiget mõtet seoses selle aarde lahendamisega.

Tänulik, et see aare on leitav lumega.

Tänulik, et mul on geosõbrad, kes aitavad mul igapäeva leidu kirja saada.

Tänulik peitjale, et aardel eeskujulik teostus.

Kniks.

Eelmisest mitteleiust on täpselt nii palju aega möödas, et ma enam ei mäleta, mis mõtted tol korral pähe tulid. Tänagi sai üritatud mingit loogikat tabada või midagi, mis leiuni viiks aga ikka tuli üks sein teise järel ette millel läbipääsuuks oli justkui unustatud teha. Väikse müksu najal hakkasin lõpuks midagi nägema, mis meid sammukese edasi viis. See oli tegelikult päris suur samm aga minu kannatus oli proovile pandud ja mul polnud täna, siin ja praegu mitte vähimatki tahtmist asjaga edasi tegeleda. Võtsin vajaliku info endaga koju kaasa, et sellega ühel helgemal päeval edasi tegeleda.

Seekord teisel korral aaret külastades 2 pea ja ajuga pääses logiraamatuni kiirelt. Tänan

No ma kohe kartsin seda toidukarpi. Sest seni pole veel sattunud ühtegi korda, kus ma EI jääks pigisse aarde juures, kus on vaja patareisid ja/või akupanka :D. Aga kuna ma juba siin läheduses nagunii otse töölt oma sõitudega olin, tegin peatuse ja otsustasin vähemalt proovida, jälle. Eelmise korraga võrreldes olin muidugi teoorias kõvasti paremini ette valmistatud ja seetõttu õnnestus ka rohkem teha kui ühegi ideeta lihtsalt nuppe muljuda. Esimese poolega läks lausa valutult, ma ütleks, teisega mitte enam niiväga. Ja asi polnud seejuures sugugi aardes vaid mu järjekordses saamatuses oma õunaga…Gaaahhhh! Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem ning Helgega konsulteerides sain lõpuks niikaugele, et oli võimalik endale mingi avaja tuletada. Ja siis… Ja siis ma arvan oli mul jälle selle karbi kohal küürutades seal suht Shreki ja eesli Duloci nägu ees tol hetkel, kui ma toidukarpi sisse piilusin. Sest ausalt, ma vaatasin esimese hooga, et ma pean järgmiseks hakkama möllama veel mingi mikroskeemiga ning alles siis ablasin lahti, et eehheiii, see on hoopis logiraamat… :D. Nimed said igatahes seejärel preemiaks raamatusse kirja ning karp tagasi sinna kus tema koht. Aga ma tõesti ei tea mida need inimesed möödasõitvates autodes võisid mõelda, kui ma peale seda nendest kuuskedest oma kohatus kontorivormis välja vajusin ning pahkluudeni hanges seistes seejärel süüdimatu näoga üle tee lipsamise võimalust ootasin. Mida just see hetk sai teha päris pikalt, nagu praam oleks kuskilt tulnud, tõesõna… :D.

Lahe aare, minu poolt sildid ja Silverile suur aitäh ägeda toidukarbi valmisnikerdamise eest :).

Auto jätsime teisele poole teed ja ma sukeldusin kuuseribasse. Tulin võidukalt karbiga välja ja asusime lahendama. Karl on selle juba korra lahendanud, aga ta ei mäletanud hästi kuidas midagi teha oleks vaja. Vaatasime seda vidinat igatepidi, aga targemaks ei saanud. Lugesime logisid ja genereerisim erinevaid mõtteid. Mina olin juba valmis loobuma. Lõpuks märkasime umbes millimeetri suurust (tegelt võis ka suurem olla :)) abivihjet ja saime nimed kirja panna.

Esimese hooga oli küll natukene keeruline, kuna üks oluline asi oli logiraamatu poolt varjatud. Õnneks mingi nurga alt sain vajaliku info kätte. Seejärel panin kaks asja kokku ning nimed läksid kirja. Järgmiste otsijate jaoks paigutasin raamatu nii, et midagi ette ei jää. Aitäh, väga lahe toidukarp!

Alustan nagu muinasjutus - kunagi vanal ajal käisin paar korda aarde juures. Ise ei mänginud, aga kaaslane oli väga huvitatud selle karbi avamisest. Mina teda aidata ei osanud kahjuks. Tean, et vähemalt kaks korda ta käis veel seal ja kaks aastat tagasi saigi toidukarbi lahti, kui mind autos polnud. Vot ei tea kuidas ta õige koodi avastas, aga õnneks ta veel mäletas seda. Nii, et kolmas kord läksin nagu õige mees kunagi, rind kummis ja avasin karbi hetkega.

Omal ajal oli raske aru saada, miks sa kallis inimene jaurad selle karbiga, nüüd olen ise samale teele sattunud. Aitäh!

Kolm korda pidin kohal käima. Esimene kord vahtisin lihtsalt lolli näoga seda karpi. Teisel korral olin pisut targem, aga ikka läbi ei närinud. Nüüd kolmandaks korraks sain kodutöö tehtud ja karbi avamine polnud mingi probleem. Lahe, suur tänu!

Ratastega.

Tean et olen kunagi siin toidukarbi juures käinud aga tol korral süüa ei saanud. Vaatasin vist, et ahah, vinge asi aga ei viitsi tegeleda, või midagi sellist.

Täna siis keerasime Ahtoga oma planeeritud marsruudilt pisut kõrvale ja tulime siia kükitama. Mina sain ka telefoniga üht-teist sebida aga lõpuks, kui ma hakkama ei saanud, tuli ikka Ahtol kõik ära teha. Nüüd võib öelda, et mulle piisas vaid kahest külastusest aarde juurde :P

Hea on see et enamus toidukarpe avanevad ikka oluliselt kergemalt. Lisatud ka pilt väikesest valikust lihtsasti avatavatest toidukarpidest - minu tänane lõunasöök.

Meie täname :)

Neljandal korral olin juba nii arenenud, et nimi saigi kirja. Juhuu! Küll ma olen nüüd tark ja tubli ka, eksju! Kummardus peitjale !

Lõpuks ometi sai siin käidud. Üle poole aasta ootasin, millal asja Tallinna poole. Nüüd sai tehtud, tänud Silver. ????????

Jess - jess - jess!!! Teisel katsel saime hakkama. Vägev värk. Ja nagu takkajärgi ikka - kuda me enne nii pimedad olime :))))))) Suured-suured aitähid peitjale!

Istusime esmalt tund aega autos, ööpimeduses. Seejärel küsisime abi, kuna midagi loogilist enam pähe ei tulnud. Abi tuli kiirelt, kuid infost jäi vajaka, kaaspeituril oli läinud lihtsamalt. Meie hakkasime siis 0,05 kaupa astuma ja jõudsime kohale. Terav kõrv tabas õiged noodid ja lahendus oligi käes.

Ei läinudki kaht tundi.

Leitud

Kõige originaalsem aare, mida näinud oleme.

Käisime olukorda kaardistamas, õigeid abikaid ei leidnud.

Täna siis kolmas kord siin mitteleida. Aga juba täitsa tore oli. Jalgrattal ka juba igasugu lisavarustust küljes mis vaja. Istusin nullis ja puhkasin rattasõidust. Ainult natukenene jäi leiust puudu, aga mulle meeldiski nii. Ei lasknud ma end peitja otsesest vihjest ka segada. Järgmiseks korraks on ka ideed juba olemas. Näitasin minu üle naervale aardele keelt ja kimasin edasi. Häid asju tuleb ju hoida, eksju.

Ohsa vana kus see oli alles nuputamine. Peale kõige ebaloogilisemaid valesid liigutusi ning ka teadusartiklite lappamist sünesteesia vallas hakkas mõte liikuma õiges suunas ning varsti oli mingi ideeraasuke olemas, kuidas võiks logiraamatuni jõuda. Samas olin jõudnud juba abipalve teele saata, mis hetke pärast mu mõtted heaks kiitis. Pusisime edasi kuni lõpuks kõik selgines ning karp klõpsas lahti. No on alles pusimine! Olime õnnelikud, et tegelikult saime ise ka õigele lahendusele jälile, see on suurim rõõm! Tänud ja palun veel!

Sellise toidukarbiga võib nälga surra. Aga vähemalt lõbusalt. :) Tänud meeldiva, parasjagu lõuna-ajani kestnud meelelahutuse eest!

Leidsin, aga lahti ei saanud!

Muudetud mitteleiuks. Põphjus: puudub nimi logiraamatus.