Tulles vastu kõikide rabade, soode, võsside ja drive in aarete fännidele, peitsin kah oma esimese mõstatuse... teadagi kuhu :D Kui leiate aarde nimele vastava koha asupaiga koos mälestuskiviga, siis kivist arvates, on aare järgmisel kaugusel: kas 38 papagoid, 10 mooritzat või 3,5 alexit... Maastik on kolme peitja keskmine, seega 3 ja ärge siis seda väga tõsiselt võtke ning nullist te seda ei leia! Head otsimist! Ja pange ikka tünn omale kohale ilusti tagasi, et püsima jääks, aitäh!
Tulles vastu kõikide rabade, soode, võsside ja drive in aarete fännidele, peitsin kah oma esimese mõstatuse... teadagi kuhu :D Kui leiate aarde nimele vastava koha asupaiga koos mälestuskiviga, siis kivist arvates, on aare järgmisel kaugusel: kas 38 papagoid, 10 mooritzat või 3,5 alexit... Maastik on kolme peitja keskmine, seega 3 ja ärge siis seda väga tõsiselt võtke ning nullist te seda ei leia! Head otsimist! Ja pange ikka tünn omale kohale ilusti tagasi, et püsima jääks, aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Jäänused koristatud, aitäh!
Ei kavatse võidelda lõhkumistega.
Lugesime täna kirjelduse ja mõned logid uuesti läbi ja tegime möödasõidul uue peatuse. Seekord läks otsingutega palju paremini, kuigi 38 papagoi asemel saime nii umbestäpselt 29 papagoid. Saabaste vahe vist. Tõdesime, et peidik on oma esialgse mõtte kaotanud ja taastamiseks võiks kruvikeeraja kaasas olla.
Talvel paksu lumega ligi me ei pääsenud, tee oli lükkamata ja pöörasime otsa ringi. Täna oli ilusti lumi ära sulanud ja saime kohale.
Tänud aarde eest
Leitud, logitud, tänan!
Jõudsin otsusele, et põdrakärbsed mulle ikka eriti ei meeldi. Terve suve jooksul polnud kordagi põhjust sääsetõrjet kasutada, kuid eile näriti turi nii ära ja täna sügeles, et erandkorras lasin endale mürki peale. Vahest väheke aitas ka, aga tegelikult lendas neid nuhtlusi päeva jooksul looduses mütates ikka sadade kaupa peale.
Mõõtühikutes jube kindel olla ei võinud ja nii otsisin küllalt laialt alalt vähemalt tund aega. Tund aega, saate aru?! Absoluutselt kõigist valedest kohtadest loomulikult :P Ega praktiliselt olingi juba loobunud ning lonkisin noruspäi auto poole kui järsku taipasin. Einoh - tõesti ei tea... Mitte kellegi teise mikrost suuremat aaret ma nii loogilisest kohast nii kaua küll ei otsi - kindel see! Näha võis, et päris algses vormis see asi seal enam pole, aga sisu kuiv ja korras. Aitäh!
Peale mitme vale koha üle vaatamist mõtlesin Alexi peale ja see juhtiski õigesse kohta aaret logima.
Tänan peitmast.
Mälestuskivi asukoht oli teada, aga aaret ennast pidi ikka päris mitmest eri paigast otsima. Lõpuks tuli ikkagi üpris lihtsast kohast välja. Aitäh!
Koht ise on teada, aga karpi täna ei õnnestunud leida. Peab vist järgmisel korral ka kelleltki algtõdede kohta abi küsima :)
Lahendanud olen seda lugu juba 2 korda. Varasem sai kribatud kuhugi paberinurgale, mis kaduma läks. Aga uuem oli igavesti hea, sest tõi meid ilusti kooliõuele. Panime neid papagoisid natuke ristipidi ja siis natuke pikkipidi. Ilmselt peame seda papagoidega pikkuse mõõtmist veel harjutama. Siis võtsime healt sõbralt järelaitamisminuti geopeituse algtõdedest ja oligi aare olemas. Aitäh!
Tänud peitjale!
Kaugus sai loogika põhjal paika pandud juba kirjeldust lugedes, kuid leid tuli nagu ikka ära minema hakates. :)
Mingi aimdus võimaliku asukoha kohta oli olemas, aga täpsemalt aitas selles kinnitust saada sõber Google. 38 papagoid oli küll täiesti selge vihje ja nii me siis täpselt sellelt kauguselt kõik objektid üle vaatasimegi ning leidsime ka selle, mida otsisime. Tänud mõistatuse ja aarde eest!
See aare kukkus meile puhtjuhuslikult sülle päriselt ka, hommikul kodust startides me isegi veel ei teadnud, et see aare meil täna kuidagi pilti satub :D. Aga vot sattus ja aknast õiget kohta silmates vaatasime Mariga mõlemad esmalt kohta ja siis üksteisele otsa täpselt sellise ooooooot!!!!!-misasja-me just nägime!?!?-näoga… :D. No ja kui juba nähtud, tuli minna mõistatust ka lahendama, mis siis et kirjelduse kauguseühikud esialgu korraliku lühise tekitasid… Merikesele ja Alexile oma ootamatut leiuõnne ära raporteerides sain ühtlasi teadlikuks ka sellest, kuidas moortitzad ja alexid papagoideks teisendada ja vastupidi; Mari pani samal ajal toorelt kirvest ja nii me siis varsti seal logisimegi :).
Aitäh Kadrile, Merikesele ja Alexile lihtsa mõistatuse eest, mis nii ootamatu leiu meile tänasesse päeva pakkus, oli vahva :).
See aare oli puhas boonus tänasesse päeva. Kuna null istub kusagil mülkas, siis ei olnud sellele mõistatusele üldse tähelepanu pööranud. Mingil hetkel küsisin Marise käest, kas siin kandis mõni mõistatus on ka? Leidis, et mingi kool kuskil, aga noh, lahendamata ju ja ei viitsinud googeldama hakata ka. Küll kunagi kodus arvuti taga vaatab. Sõidame edasi ja mida ma näen? Tee ääres täpselt vihjele vastav koht! :) Loomulikult tormasime kohe vaatama, et kus see aare siin end peita võiks. Lugesime uuesti kirjeldust, aga need papagoid, mooritzad ja alexid ajasid segadusse. Siis läksime uurima geopeiturite üht lemmik peidukohta ja aare tuligi sealt välja. Tänan.
Vot pool aastat hiljem mitte ei mäleta, et mis ja kuidas.
Sumpasime kohale ja panime nimed kirja.
Tänud.
Selle aarde kodutöö oli kunagi varem ära tehtud ja ootas oma aega külastamiseks. Kohapeal selgus, et täitsa pädev koht, aga aaret ei kuskil. Sai ohtralt valesid kohti läbi vaadatud, enne kui sellesse õigesse sattusime. Täname.
Vot kus lops, esimesed mõtted õiges kohas ei pidanudki paika ning pärast mõningast "palvetamist" avaldas mudase korpusega aare end. Logiraamat kuiv ja puhas. Äge koht ja täname! :)
Leitud, aitäh :)!
Kooli asukoht oli meil teada ja suundusime otsima. Aarde asukoha tuvatain, aga ise kätte ei saanud. Karl aitas hädast välja
Tänan aarde eest!
Kivi leidsime tänu eeltööle kiiresti. Hakkasime siis ringi vaatama ning siis juhtus nii, et Herki hakkas ühte puud vist liiga lähedalt uurima ning tagajärjeks olid anonüümseks soovida jääva kullilise küünejäljed peas. Paraku ei teadnud meie mitte, et see proua Kulli residents on, muidu oleks ju heaga eemale hoidnud. Ebaõnn nii talle kui meile.
Peale seda tekkis Herkil maania, et kull tuleb tagasi oma tööd lõpetama ja ta seadis sisse ,,kullivalve,,. Igatahes oli ime, et kogu selle jama ja vahepealse esmaabi andmise pausiga ning õhuseire olukorras suutsime ikkagi ka aarde leida. Et seda mugavalt kätte saada, võiks minimaalselt üks lisaküünarnukk veel olla, aga noh - ,,aele-kuni-näkkab-tehnika,, töötas ka.
No aitäh ikkagi vist. Loodetavasti lind ka andestab meile.
Kevad jõudis viimaks meieni ning M ehitas aardele uue pesa, vandus teine nagu voorimees ja väljutas ilmselt kõik sõnad ning väljendid, mis Vägisõnade aardes veel sisse olid jäänud. Head otsimist-logimist! Maastik on minu jaoks juba neli...igatahes!
Aare on füüsiliselt olemas, kahjuks mitte oma pesas. Kahtlane, kas enne kevadet midagi muutub.
Papagoide mõõt sobis kohe imehästi.Lõpus oli ka tore vihmase ilmaga olla.Aitäh!
Kodutöö sai kenasti tehtud, nii et lõpu koordinaadid juhatasid otse kivini ning konteinerit ei jõudnud otsima väga hakatagi- oli kohe esimeses kohas, kuhu otsustasin piiluda. Peitjale tänud!
Pärast mitteleidu sain vihje aarde asukoha kohta. Oskasin vaid endale otsmikule koputada. No niivõrd loogiline koht. Võttis lausa sõnatuks.
Kikepera piirkonna kohta oskan nii palju kaasa rääkida, et ümbrus ei olegi nii mahajäetud kui võib tunduda. Pimedatel, varahommikustel tundidel ringi sõites kumas metsa vahelt üsna palju majade jõulukaunistusi. Tekitas tunde, et rahvastikutihedus parem kui enamus maakohtades.
Kui samal päeval teist korda siin sõitsin oli tunne täiesti vastupidine. Paar üksikut hoonet, palju vundamente. Pigem masendav. Et siis kuidas võtta?
Aitäh paika tutvustamast ja ka aarde eest!
Kooli asukoht oli juba väga ammu välja rehkendatud. Toonana olin oma tööd hästi teinud ja nullist leidsingi kirjelduses mainitud kivi. Kuna öösel pime ja siin autosid nagunii ei liigu, siis parkisin auto risti tee peale ja tegin ööst päeva. Edasi lendasin suure hurraaga peale. Mõõtühikutest ei jaganud ehkugi aga palju neid peidukaid siin ikka on? 20 minutit otsisin ja siis otsustasin auto ära parkida, sest sellest valgusest polnud enam mingit tolku, pigem pimestas. Autos lugesin päris suure hulga logisid ära. Kasu ei midagi. Hommikul kell 5:30 kelleltki abi ka paluma ei hakka. Läksin otsisin siis veel pool tundi ja nüüd võin julgelt siia aarde juurde esimese mitteleiu kirja panna.
Teist korda siin, nüüd sai Alexi pikkuse kaudu enam vähem kaugus paika ja kohe tuli ka leid. Aare korras, tänud.