Jussi Kõverjärv

Leitud :)

Võhma raba juurest tulime siia. Mina vaatasin raba servas kaarti niisuguse agarusega, et teinuks veel mõnusa ringi sel toredal maastikul, aga Tanel nuuskis otsetee välja. Natuke treppe ja pisut vantsimist ning järgmise ilusa järve ääres olimegi. Aitäh peitjale!

Võhma raba poolt tulles sai sihik hästi paika ja sain ilusti rajale pihta. Kui olin peaaegu kohale jõudnud siis läks aga rada nii vesiseks, et hakkasin juba räätsasid jalga panema. Napilt sain siiski ilma hakkama. Kohapeal sai ka mitu tiiru tehtud enne kui aare silma jäi. Sellega saigi tiir tehtud ja võis hakata tagasi parkla poole jalutama. Oli väga tore tiir. Aitäh peitjale.

Kui muidu on seal matkamas ja kalastamas käidud, siis nüüd laupäeval võtsin sihiks ainult geopeituse punktid. Nägi mõnda järve ka uue nurga alt.

Tänud

18173.

Viimane aare sellest portsust, kui arvata jätta mitteleitud Mustjärv välja. Vihma tibab juba kõvemini, aga higist piisad võitu ei saa. Linnulaulgi on siin õhtul hilja valjem. Tuhat tänu kummikul, seda läks siin tarvis. Nüüd tagasi parklasse ja veel paar kaugemat aaret läbi lonkida. Aitäh petjaile!

Oli üks koht kus pidi väga hoolikalt rada valima. Kummikud jäid jalga. Aitäh!

Siin oli tegelikult kerge võrreldes Suurjärvega. Rasket osa oli vaid 100 meetrit. Kalendris on talv, õhus oli tunda kevadet. Juba vulisevad veed, kui ta silmad lahti teeb viisijupp tuli meelde nähes kõiki neid ojasid järve voolavat. Aitäh!

Üsna vesine värk. Kui vahepea haudusin plaani ka Suurjärve juures ära käia siis siinne maastik tõmbas moti üsna maha ja viimaseks leitud aardeks see täna jäigi. Tänud!

Leitud!

Leitud

Leitud, suur tänu!

Tegin ringi Jussi loodusrajal ja ühtlasi sai mõned sellele ringile jäävad aarded otsitud-leitud. Rajast kaugemal olevad jäid küll vahele – peale äsjaseid vihmasadusid tundus märjavõitu :) Leitud neli aaret olid heas korras, tänud peitjale!

Suurjärve äärse varbaniisutuse kõrval olid siinsed olud ikka väga vesised. Rada pidi ja vesiseid kohti vältides jõudsime laagriplatsile. Jätsin kaaslase jalga puhkama ja läksin vaatama, kas saan ka viimase Jussi kätte, või tuleb kuivemal ajal tagasi tulla. Kuna minu jaoks oli liiga külm, et palja jalaga kuhugi ronima hakata, siis otsustasin proovida akrobaatikaga. natuke isegi kahju, et ei taibanud lasta kaaslasel seda tsirkust filmida, mis ma seal korraldasin. Ma vist ei ole selliseid imetrikke veel teinud, et jalgu kuivana hoida, aga lõppkokkuvõttes läks isegi õnneks. Vähemalt Suurjärve äärsele niisutusele sokk vett eriti juurde ei saanud, seda küll mõningase peopesanaha hinnaga. Vägisi tekib tunne, et peitjad on neid aarded peites teadlikult kiusliku meelega olnud, et inimesed liiga mugavaks ei läheks. Aga täname ikka, elu ei saagi liiga lihtne olla.

Selle aardeni oli kõige raskem või õigemini märjem minna. Vähemalt minu valitud rada oli kehv(tagasi tee valisime teistkaudu ja oli tunduvalt kuivem). Kuna siin olime natuke teistest matkajatest eemal sai ka koera ujutatud. Ta oli täitsa rahul tänase suplusega :) Logiraamatus olime täna jälle teised. Aitäh!

Ka siia enam praegusel ajal kuiva jalaga ei pääsenud, aga ega liiga palju ei üritanud ka. Aarde saime ilusti kätte ja liikusime järgmise juurde. Aitäh!

Õigel aastaajal oli aarete läbimine lust ja lillepidu. Hea, et jää veel ilusasti kandis, saime kõvasti jalavaeva kokku hoida. Leiud tulid kiiresti. Aitäh peitjatele!

1ne Juss võttis jh võhmale, eriti veel pisikeste jalgade omanikele ehk meile Liisiga. Olime nagu Taksikoerad pika järel st ninani lumes.

Tänud kutsumast, oli ikkagist tore!

Parklast otse Jussi Kõverjärve juurde minnes oli alguses hea mööda teed minna, siis üle rabase künka jalutamine ning sattusime lumisesse metsa. Seal tekkis segadus, et meil alla 2km jalutatud ning nüüd sumpame sügavas lumes, nahk märg. Kui sedasti terve päev peaks kujunema, siis me oma ringi ei jõua läbitud. Kui aga järvele jõudsime, siis see oli talvine kiirtee, kus puhas lust jalutada. Edasi tegime kõik plaanid sedasi, et parem jalutame ringiga mööda jääd kui otse minnes lumes sumpaks. Aarde leiud tulid märkamatult kiirelt ja varsti olidki kõik jussi aarded logitud. Aitäh siia juhatamast, mõnus kosutav jalutuskäik oli.

Zipsti nulli ja logimine võis alata. Tänan

Tänud aarde eest :)

12 km jalutuskäik, mille käigus sai kõik Jussi järvede aarded + Jussi aare leitud. Talvel jääga on seda isegi lihtsam teha, välja arvatud Võhma rabas oli lund ikka poolde säärde. Aarded kõik korras.

Siia matkarajale tulime nooremate matkajatega. Rada pakub vaheldust ja põnevaid paiku. Aitäh aarde eest!

Kui millalgi, siis kui lumi igatahes oli maas ja sai jalavaeva kergendamiseks järvejääd kasutada, läks enne lõpuni jõudmist toss välja ja kaks tutikat ning üks vana aare jäid külastamata. Nüüd olin siinkandis külas ja kuskiltmaalt tekkis motoorne rahutus, kaua sa läbi akna seda päikeselist sügisilma ikka vaatad, tahaks metsa ja tahaks ikka kohe. Kell oli küll sügavalt pealelõunas juba, aga ega see ei heidutanud. Juba ammu tuttav Koersilla parkla oli pilgeni autosid täis, samuti teeääred. Nagu mingi rabainvasioon kohe. Aga oli ikkagi ju imeilus laupäevane pealelõuna. Igatahes koera esialgu lahti lasta ei saanudki, sest pea iga 100 meetri pealt tuli seltskond vastu. (liikusin täiesti teadlikult vastuvoolu, kuna mul oli justnimelt raja sellepoolsesse otsa asja). Kõigepealt põikasingi siis selle südamekujulise Kõverjärve kaunistele kallastele. Tänud peitjale taas siia kutsumast ja aaret peitmast.

Kõverjärve aare jäi meie Jussi järvede külastusel täna viimaseks. Suurjärve oma jäi võtmata, üks võimalik tee muutus veidi liiga võsaseks ning las ta jääda, on põhjust tagasi tulemiseks. Siinne leidus ka kenasti. Enne ületasime ka kaht järve ühendava kraavi. Aitäh aarde eest.

Teinud Väinjärve kaldal väikese puhkepausi, otsustasime alguses liikuda Suurjärve aarde poole, kuid see rada läks meie maitse jaoks natuke liiga võsaks ära ning pealegi oli meil täna veel plaane lisaks sellele matkale. Seega jäi see meid järgmisele külastusele ootama. Küll aga saime teha matka kõige kuivema ja mõnusama jalutuskäigu selle aardeni. Siinpool järvi tundub natuke rohkem sissetallatud radu olevat. Isegi ühte härrasmeest nägime - kes oli ka täna ainus. Muidu oli igal pool kohati isegi kõhedusttekitav vaikus. Linnud ei laulnud, tuul ei puhunud.. ainult meie sammud ja parmude vigin kõrvades. Mõnus. Aitäh rajale kutsumast, meie saime 10km jalutatud ja hinge puhatud! Ja ega aareteta siia vist sattunud ei oleks!

Leitud, tänud!

Pärast Kõverjärve-äärsest trepist laskumist hakkas mul põlv valutama ja kõndimine muutus vaevaliseks. Siiski suundusime väikese tiiruga Kõverjärve aaret võtma, kuid hulk mugusid olid end aarde lähedusse laagrisse sättinud ning tundus ebainimlik muidu inimtühjas metsas neile külje alla pugeda. Jääb koos Suurjärvega uut külastust ootama.

Nahk polnud veel eelmisest sulpsust äragi kuivanud, kui juba järgmine järveke ootas külastust. Nagu paradiisis ma ütlen.

Tänud.