Katkise Silla aare

Kuna polügonile on raske saada nii, et seal parasjagu miskit ei toimu ja täna oli see võimalus, siis tuli võimalust kasutada ja nimi kirja panna :)

Ei saanud ju ometigi seda jõuluaega kodus istumisega raisku lasta minna ..nii me siis sinna keskpolügonile mineku ette võtsimegi, sest ega sellela maa-alale nii lihtne sisse pääseda polegi 🙂
Aitäh aardemeistrile!

Tänase geopäeva lõpetuseks sõitsime siis siia katkise silla juurde. Kusjuures otsimisega läks ikka natuke aega. Koordinaatidel polnud kohe midagi, mis aaret võiks peita, nii et hakkasime lähedalasuvaid vihjeobjekte läbi kammima. See oli juba tulemuslikum. Nüüd jäi veel siit kaitseväe keskpolügoonilt lahkuda. Geps soovitas soojale võtta suund Narva mnt poole, nii et seda me ka tegime. Ja siis läksid silmad pulka pähe, tõkkepuu ja kinni. Issand jumal küll, kas nüüd tuleb tõepoolest kogu tee Tapa Jäneda teeni tagasi loksuda või. Aga ünneks oli see tõkkepuu vaid kinni, mitte lukus, nii et pääsesime välja. Hea et siit poolt oma aardejahti ei alustanud, sest sellisel juhul oleksimevist siiski selle keelumärgiga tõkkepuu taha jäänud. Eks neid tõkkepuid tuli veel enne suurele teele jõudmist ette, aga vähemalt olid need lahti. Ja saigi meie tänane seiklus läbi, tegus päev oli, millelõpetuseks olime täiesti õigustatult väsinud.
Tänud peitjale ja taastajatele aarde eest

Siia kanti saab aastas vaid väga vähe päevi ja tuli võimalust kasutada, koordinaat möödas siis sai ikka veidi aega lähiümbruses ringi tuuseltatud kuniks õige asi silma jäi, aitäh :)

Olles olnud siin nädal aega õppustel ja pidevalt aarde lähedusest mööda sõitnud siis täna peale lahingute lõppu oli viimaks võimalus ka aarde juurde minna. Aardega kõik korras. Tänud peitjale

Leidsime mitu värsket jälge, aga vot ei olnudki geopeiturite omad.
Aitäh peitjale!

Igaks petteks mainin, et Keskpolügoon on kuni 2. jaanuarini (kaasa arvatud) harjutustevaba. Leegid peale ja aaret otsima!

Viimaks oli sobiv periood, mil punast lippu ei lehvinud ja sai piirkonna aardeid otsida.

Aitäh aarde eest!

(Militaar)kassid ära, (geo)hiirtel pidu.
Eks siis saigi siin polügoonil vähe müratud.

Silda oli minimaalselt; aarde logisime ära maksimaalselt. Pärast pühkis Wingmän maha oma musklitele kogunenud ämblikuvõrgud ja tõstis aardekonteinerile katteks lähedal vedelenud õnarusega paku.
Aitäh!

Kõige kaugem, kuid lihtsaim aare. Päris lihtne tulek üle tuttuue silla. Nö punane ala kaardil, päris ei kehtinud. Sai kõige lõunapoolsemast teest T8 poolt ikka läbi sõidetud. Aaret ise tõstsime veidi veest eemale, et kevadel oleks aare olemas siiski.

Tänud aarde eest!

Tehke jah tõkkepuud lahti, siis on geopeiturid nagu prussakad territooriumil sees. Tänase päeva esimene ja kõige kergem. Autoga sai ilusti saja meetri peale. Siin pole sillast eriti midagi alles jäänud, meie ületasime teel aardeni ühe täitsa tutika silla. Aeg läheb edasi, sellega tuleb leppida. Leid tuli kiiresti, aardega kõik korras. Aitäh!

Kogunesime hommikul kell 10.00 T8 pääsu juures ning otsustasime sõita kõige kaugemal oleva põhjapoolsema aarde juurde ning sealt tagasi aarde haaval lõuna poole. Õige otsus oli, nagu hiljem selgus.
Aare ise oli korras, kiire leid ja logimine.
Aitäh peitjale ja aarde taastajatele!

Leitud suhteliselt kergelt. Häid jõule kõigile.

Tulin siiakanti kontrollima, et kas jaanid on ka kaitsevägedes alanud. Esimene lähenemiskatse Rabasaare poolt ei olnud tulemuslik. Jõudsin tõkkepuuni mis oli kahjuks tabas kuigi infostendil õppuste toimumist kirjas polnud. Ka oli lipumast tühi. Peatselt jõudsid sinna mingid noored uhke mersuga, jätsid auto tõkkepuu taha ja läksid edasi jala Rabasaart uudistama. Kuna mul oli plaanis ikka see kunagine sild üle vaadata, siis läks käiku plaan B ehk järgmine tõkkepuu. Pisut kaarditööd ja olingi varsti järgmise tõkkepuu juures. See oli avatud ning lippu ei lehvinud. Seega jaanid! Kimasin highwaysid mööda karbini, ise hoidsin pöialt et kusagilt nurga tagant mingi tank välja ei hüppa. Läks õnneks kuigi teel nägin mõnda pannkoogiks sõidetud masinat. Loodetavasti polnud need geopeiturid :) Karbi juures seiklusi ei olnud ja otsustasin sama soojaga Pakasjärve ääres ka ära käia. Tänud seikluse eest!

Minu jaoks võttis Kaupo aarde täiesti suvalisest kohast välja. Aga peaasi, et võttis. Tegime hoolduse ja panime aarde loogilisemasse paika. Nii see kauem leidmata aarete topis olnud täpike leitud saigi.

Kuna aare tundus kadunud olevat, siis võtsime uue paketi kaasa. Siiski oli vana aare alles, hästi maskeerunud ja kui poleks seda varem leidnud, siis poleks osanud sealt otsida. Kuna karp oli vett täis, vettinud logiraamat polnud originaal, siis sai kõik välja vahetatud ja tõstetud loogilisse kohta. Nüüd ei tohiks probleem olla kergelt leida kuiv aare. Graafiku järgi tundub, et järgmised kolm päeva peaks saama otsima minna.

Hetkeseisuga on terve Keskpolügoon 24-25.02 harjutustest vaba. Kes soovib minna aaret (või tema olemasolu) otsima, võite plaani valmis seada.

Üle tüki aja üks õhtu, kus polügooni territooriumile pääses. Suisa autoga - pärast seda kui ridamisi igasugustele küsimustele vastasin (kuhu, kauaks, mitmekesi, kust sisse, kust välja, kas orienteeruda oskate, sõiduki mark, mudel, värv, registrinumber, ega kinni ei jää jne). Ajad on muutunud ning asja võetakse tõsiselt - ilmselt põhjusega. Katkise sillani pääses madalapõhjalisega suht lähedale. Aaret otsisin kuni päevavalguse hääbumiseni, aga leida ei suutnudki.

Olime jälginud ammu juba keskpolügoni graafikut ja nüüd lõpuks saabuski see kauaoodatud nädalavahetus, kus siin miskit ei toimunud. Päev enne helistasin neile, et sellele kinnitust saada. Pidin oma autonr ja inimeste arvu ka ütlema. Nii et lausa ametlik luba meil siin teedel sõitmiseks.
Siia aardeni jõudes oli palju autosid end tee äärde parkinud ja terve tee inimesi täis. Kamp kanuutajaid sättisid end jõele. Seni kuni nemad kanuud maha said laetud, jõudsime meie aarde juures ära käia.
Tänud

mil.ee lehe järgi on 31.12-02.01 Kaitseväe keskpolügoon harjutustest täiesti vaba. Hea võimalus nii katkist silda, Aukjärve kui Pakasjärve külastada.

Lähenesime polügooni poolt, sealsed teed on uhkesti korda tehtud, nii me sobivalt kohale jõudsime. Kohapeal sai natuke tiirutatud, aga õige kivi tuli ka siiski kähku välja. Ära liikusime edasi ja peale polügoonilt väljumist, tervet silda ületades, leidsime sobiva koha keha jahutamiseks. Mõnus suplus jões ja võiski kodu poole suunduda. Tänan.

Tulime küll maasturiga, aga huvitav ei olnud. Täna saanuks ka väikese autoga sõita aarde kõrvale. Eks jah võrreldes kunagiste aegadega on olukord palju muutunud. Polügonile ligipääsuks on ehitatud uued korralikud teed ja üks selline möödubki siitsamast. Ka meie pidime karbist tilgakese vett välja kallama ja seda kuivatama. Logiraamatuga õnneks kõik hästi. Aitäh.

Karbi põhjas loksus vesi koos niiskustimavate kotikestega.Valasin vee välja ja kuivatasin logiraamatu päikese käes ära.Nüüd peaks jälle mõne aja kestma.

Täna hommikul vara vaatasin, et eesti rahvusspordi muruniitmisega ei saa kohe alustada, sest naabrid söövad pärast ära.
Siis tuli mõte veelkord proovida sellele aardele läheneda ja lõpuks see õnnestus.
Läksin Ohepalu kaudu ja oh õudust milline see tee välja nägi.Kordades hullem kui kevadel ainult selle vahega, et vesi aukudes puudus.
Karp iseenesest jäi tänu vihjele kohe näppu, aga kahjuks vesi loksus põhjas.
Õnneks logiraamat oli enamvähem kuiv ja peale 30 minutilist kuivatamist panin ka nime kirja.
Tagasi tulin Mõndavere kaudu ja hiljem kahetsesin, et oleks hoopis proovinud Lehtse suuna ette võtta.
Aga nüüd on vähemalt käidud ja üllatavalt vaikne oli kogu teekonna väitel ja kohapeal.
Tänud aarde eest.

Kolmas teeots oli õige.Aitäh!

Olen mingi aja ikka jälginud .mil punaste numbritega tabelit. Täna sai siis teoks kohale tulla ja leida ka lõpuks ligipääs. Esimene ligipääs T7 Töörakõrvelt oli avatud tõkkepuuga, aga telliskivi ees, lubatud vaid ehituse sõidukitele. Teine katse T8 lõppes Integraali lähistel ristmikul, kus ilutses tupiku märk infoga, et Kongi sild on suletud. Kolmas katse T5 Ohepalust: viimati mul nähtud tõkkepuu koos lipumasti ja infotahvliga on kolinud Litsimäelt edasi Pudrumäe lähistele, tõkkepuu oli lahti, keeldu ei olnud, käisime logisime. Katkist silda nägime ka. Tänud peitjale.

Siin oli enam-vähem lihtne värk.Autoga peaaegu treppi ja teisest vaadatud kohast juba aare ennast paljastas.Sillast on veel mingid elemendid püsti.Vanakesi on ikkagi tore leida ja logida.Aitüma peitmast/näitamast

Aardest 5m kaugusel on lõket tehtud. Kui ühest loogilisest peidukast aaret ei leidnud, siis kartsin juba selle kadumist. Õnneks siiski oli alles, aga ka uus konteiner ei pea vett, kui sellel pole tihendit. Kallasin lonksu vett välja, logiraamat oli normaalses konditsioonis. Sild oli ikka katki.

Neljas kord otsida. Esimesel korral ei lasknud Eesti sõjavägi läbi, teisel korral olid ameeriklased vastas ja kolmandal korral saime kuhugi 2,5 km peale, aga loobusime. Nüüd saime innustust eelmistest logidest ja tõesti, autoga 50 meetri peale, kuigi navi käskis kogu aeg tagasi pöörata. Tehtud, aitäh.

Kõrvemaa on üks lemmikkohti. Seega on ka see katkine sild olnud sile all ja meeltes üle 6 aasta. Aga näed ligi pole saanud. Pole üritanudki. Kirjeldustes oli teekod selline et vajas eraldi päeva ja palju tahtmist. Küll on loobumisks olnud kehv ilm, vähene jää, sõdurite harjutamised, isegi karud keda olevat piirkonnas nähtud. Eelmine leiuteda aga viitas et kohalesaamine peaks olema lihtsamast lihtsam. Vaatasime kaarti ja nuputasime et kustpoolt peks kulgema et see salatee leida ja nuputasime õigesti. Metsast kostusid püssipaugud viidates sellele , et mitte kõik sõdurid pole laulupeole kulgenud. Teesulgusid aga polnud ja nii suutsimegi autoga (geolambro muuseas) aardest 90 m kaugusele liikuda. Ainsaks takistuseks oli kuskil nullipiirkonnas kohatud madu. Sellest takistusest saime üle, logisime , veidi hooldasime ka (Piia lisas ka veidi donatiiti) ja jätkasime oma kulgu. Kahju et väljakutsed niilihtsalt lahenduse saavad, samas tõestus et kui miskit tundub liialt raskesti ligipääsetav, siis ei maksa kiruda, tasub oodata õiget aega - kas siis nõgesevaba, või jäätunud aega, või siis teeehitajaid, kes aarde lähemale toovad