Jussi Suurjärv

Leitud pärast väikest rabarännakut.

Vainjärve juurest võtsime suuna Suurjärve poole. Kord olime rajal, siis korraks rajalt maas ja siis jälle teisel tagasi. Järve ümbruses oli jälgi mingi aja tagusest põlengust ja nähes hulga lõkkeasemeid, võib oletada, et inimese hooletusest alguse saanud. Kellaaeg ja kõhukorin andsid hea põhjuse peale logimist sealsamas piknikku pidada ja võimaluse vaadet pikemalt imetleda... kuniks vihmapiisad meid jalule tagasi ajasid. Võrratu vaikus, mis seal valitses. Aitäh peitjale!

Alguses läks korralik rada täitsa õiges suunas, märgistatud ja puha, aga mida edasi seda rohkem rada kiiva kiskuma hakkas. Lõpuks keerasime rajalt maha mäest alla, üllatuslikult láks sealtki mingi väike rada, mis viis täitsa sobilikus suunas ja lausa aardeni välja. Aarde juures nautisime vaadet ja pidasime lõunapausi kuni tibutama hakkas ja jätkasime teekonda otse üle raba. Aitäh peitjale.

Kui muidu on seal matkamas ja kalastamas käidud, siis nüüd laupäeval võtsin sihiks ainult geopeituse punktid. Nägi mõnda järve ka uue nurga alt.

Tänud

18175.

Polnudki kõige raskem ligi pääseda. Isegi mingi tee moodi asi läks sinna. Aga koht on ilus.

Lähenesin läänest. Algul üritasin mööda kallast tulla, see oli paras katsumus. Siis seadsin sammud kõrgemale, mis oli parem valik. Lõpuks vahetasin plätu ikkagi kummiku vastu. Aardeleid oli kiire. Kotti on järatud. Juhend niiske, aga logi kuiv ja korras. Aitäh Salmele ja Helenile matkama kutsumast!

Leitud, tänud!

Jõgi polnud silda veel üleujutanud. Tänu sellele oli võimalik proovida järvedeni jõuda. Lõpp oli suhteliselt vetruv. Saime ilma kuskil sisse vajumata logitud. Aitäh!

Ei tundunud nagu kõige normaalsem hetk siia tulekuks, et piirkond lõplikult puhastada. Ühe retkega puht füüsiliselt ei suuda kogu seeriat külastada. Jõe juures avanenud vaatepildi peale arvasin, et kaugem ehk Suurjärve aare jääb logimata. Aga kui 200m enne aaret sattusime korralikule ATV rajale, siis oli selge, et skoorime ka selle. Tegelikult polnud hull, parem ikka kui paksu lumega. Aitäh!

Jussi järvestiku matkarada on üks minu lemmikuid.Olen siin korduvalt käinud.Viimasest külastusest jätsin selle aarde "seemneks". Ligipääs on kohati väga vesine,kummikute kaasavõtmine õigustas igati. Aitüma peitmast,aardega kõik vinks/vonks

Peale söömist, liikusime rajal edasi. Kuna see aare tundus vesises kohas olevat ja seda ka kinnitasid logid, siis otsustasin üksi siia tulla. Leidsin tee pealt põlengu jälgi,lirtsusin läbi soo ja olingi aarde juures. Meie giid ütles, et kaitsevägi oli lubanud rajal liikuda ja mitte idapoole liikuda. Sain enne irdumist giidilt nõu, et kui laigulisi näed, siis ütle et oled eksinud seeneline. Ei näinud laigulisi, aga kohtasin suurt vihmapilve. Nüüd kiirelt teistele järgi ja kodu poole. Suured tänud aarde eest.

Koerasilla parklas sai kaaslasega arutatud, et kas peaks kummikud kotti toppima või mitte. Ei olnud mul seda kummikute tassimise isu, seega autosse nad jäid. Siiani oli asi ok, aga sellele aardele lähenedes sain ma oma otsust kahetseda. Esimesest veetakistusest saime kuivalt üle. Teises, põlenud metsa juures, oli asi märjem ja ma suutsin täpselt oma katkise matkasaapa vettinud mättasse maandada ning kohe sokk märg. Sealt edasi kuni aardeni oligi selline lirtsuv sammal, kus iga veidi aja tagant jala alt vett purskas ja katkise saapa sokk niisutust sai. Kaaslasel läks paremini, tema saabas pidas vett. Vesistele oludele vastavalt jätsime ühe delfiinipreili aaret valvama. Aitäh kutsumast!

Jussi Väinjärve juurest jalutasime pikki järve kuni kohtusime uuesti matkarajaga, et siis mööda seda proovida Jussi Suurjärvele lähemale saada. Ühel hetkel pööras matkarajalt metsarada meile sobitud suunas ja hakkasime minema. Peagi kohtasime logides nähtud redelit, veidi veel ja rada muutus atv või mõne sarnase masina jäljeks, mööda seda oli täitsa mugav astuda (veel). Üks hetk hakkas metsaalune muutuma vesisemaks (kaart ju seda ka lubas). Ühes kohas ületasime voolava oja ja siis nägime ka meie põlenud metsaalust. Edasi jalutasime mööda masina jälge, mis küll jälgede kohapeal oli päris vesine- saime jalad kergelt niiskeks. Õnneks polnud aare kaugel ja peagi saime nimed kirja, lisaks kuivatasime konteineri seest (oli teine niiske). Kuna koht oli imelius, tegime väikse puhke- ja söögipausi ja siis sama rada mööda tagasi. Aitäh :)

Õigel aastaajal oli aarete läbimine lust ja lillepidu. Hea, et jää veel ilusasti kandis, saime kõvasti jalavaeva kokku hoida. Leiud tulid kiiresti. Aitäh peitjatele!

Kui ma algul 12 kilomeetri matkastkuulsin, siis väga ju ei karga õnnest õhku. Tegelikkuses oli mööda järvesid, suts ja valma. Tänud mind liikuma ajamast, olingi mitu kuud diivanikaunistus

Parklast otse Jussi Kõverjärve juurde minnes oli alguses hea mööda teed minna, siis üle rabase künka jalutamine ning sattusime lumisesse metsa. Seal tekkis segadus, et meil alla 2km jalutatud ning nüüd sumpame sügavas lumes, nahk märg. Kui sedasti terve päev peaks kujunema, siis me oma ringi ei jõua läbitud. Kui aga järvele jõudsime, siis see oli talvine kiirtee, kus puhas lust jalutada. Edasi tegime kõik plaanid sedasi, et parem jalutame ringiga mööda jääd kui otse minnes lumes sumpaks. Aarde leiud tulid märkamatult kiirelt ja varsti olidki kõik jussi aarded logitud. Aitäh siia juhatamast, mõnus kosutav jalutuskäik oli.

Zipsti nulli ja logimine võis alata. Tänan

Siia ligipääs oli ikka väga keeruline, teel oli puid ja järske tõuse aga siht silme ees viib sihile, aitäh :)

Pikemalt Kõverjärve logis.

Kõverjärve äärest suundusin siis nende järvede minu jaoks viimase järve äärde. Alguses ei saanud arugi, kuidas nüüd sellele aardele kõige leebem on läheneda, nii et murdsin läbi võpsiku ja tuulemurru kaldast alla ning siis juba sattusin kenasti rajale. See logideski mainitud põleng oli õnneks olnud pinnasepõleng, nii et puud olid oma elujõu suutnud vaatamata tulekeeltest kõrvetada saanud tüvedele siiski säilitada. Põlengualalt läbi jõudes oli juba tublisti kenam see astumine. Siin rajal läks ikka seda ajakest kaunikesti, nii et kindlamale pinnasele tagasi jõudes oli päike juba loojumas ja hämardus. Ei teagi, kas oli õige otsus Võhma raba aarde külastus taas edasi lükata, sest tegelikult tahtmine oli ikka suur sinnagi minna, aga selgemast selgem oli ka see, et pimeda peale oleksin ma igatahes jäänud. Kuid selge on ka see, et siinne mets ja raba on minu jaoks omandanud magnetilised omadused, nii et saab korra vähemalt veel tõmbele järgi andes ka aarde külastusega see ühildada. Tänud peitjale põhjust andmast siia taas tulla.

Väinjärve poolt liikudes püüdsin tabada eelmises logis mainitud roomikujälge, kuid Kõverjärve äärde välja jõudes oli selge, et olime õigest teeotsast ammu möödas. Kuna väsimus andis tunda, siis sai otsustatud, et tagasi ei lähe ja ongi põhjust kunagi uuesti Jussi rajale tulla.

Matkarajalt keeras maha korralik roomiku jälg. Kasutasin seda aarde poole liikumiseks ära. Peagi oli ka selge, kes need jäljed siia sisse sõitsid. Ah siin see metsapõleng toimuski. Täitsa kurb pilt vaatas vastu. Aare õnneks puutumata.

Tänud.

Aarde poole juhatas värske ATV jälg. Pisut imestasime, mis siin toimub, aga siis märkas Mikk põlenud metsaalust. Järvest eemale vaadates märkasime ka suitsu ja leegitsevat mätast. Summutasime materdades ja tallates leegid ära, kuid samblane metsaalune süttis üha uuesti. Päästeametile andsime koordinaadid ja nad lubasid kohale tulla. Valvasime-kustasime põlengut, sest kuigi pinna pealt vaadates oli tuli juba kustunud, siis 4-5 cm sügavusel hõõgus turvas edasi ja iga natukese aja tagant lõi leek jälle välja. Õnneks tunni aja pärast saabus päästemeeskond ATV-ga ja kutsus ka teise ekipaaži appi. Metsaalust olla juba nädal aega kustutada püütud.
Aardeni lonkisime mööda põlenud metsaalust. Tundub, et sel korral saadi põlengust lõplikult jagu.
Aitäh aarde eest!

Siia andis tulla, õnneks oli aimatav rada ees. Mõnus oli suvisel päeval siia sammuda. Kena suur järv (nagu nimigi ütleb). Aitäh siia kutsumast!

Leidsime ka männi. Kuna Heleni käekiri sai tuttavaks, lausa etteaimatavaks siis leidsin selle suht ilma gepsita üles. Tänud!

See oli minu meelest kõige meeldejäävam aardeotsimine täna.Kuskil 50 meetrit enne nulli oli äkki levi kadunud ja tee mis tahad.Lõpuks läbi mingi häda ilmus punkt ekraanile ja sain lõpu kätte.Tagasitulles otsustasin vaadata järve valgendavat kallast ja avastasin suure jõhvika välu.Korjasin kuskil 4 peotäit ja tundsin kuidas vitamiinid mõjuma hakkasid.
Oosile naastes märkasin äkki redelit puu najal ja kohe oli selge, et isegi siia on jõudnud need musta pässiku korjajad.Kase küljest oli ära saetud oluline osa ja minema tassitud.

Mööda matkarada kulgesime Kõverjärve juurest Suurjärveni. Siinsel jääl rohke lume all ülivesist löga ei esinenud. Kalamehed toimetasid siin päikesepaistelisel järvel. Suurjärve jääl oli täna pikim astumine mööda tahket vett, saatjaks päike ja lund teisaldav tuuleke. Tänud peitjale.

Jussi järved ja Vahtriku talu. 16 kilomeetrit lumes sumpamist, enamasti räätsadel. Kõik aarded korras. Aitäh!