Viimane lahing enne Tallinnat
Kirjeldus
" ... oli aasta 1944, septembri kuu. Oli aeg, mil iga enesest lugupidav koolipoiss oli ennast varustanud kooliteeks just sellise sõjatallermaalt leitud relvaga, mida ta kanda jõudis. Oli tavaline koolipäev Rae koolimajas, olid õpetajad, kes kiusasid õpilasi omal tavalisel moel. Aga iga koolipäev saab kord otsa ja hambuni relvastatud koolijütsid asusid igapäevasele kättemaksule. Parim laskepositsioon oli mõnesaja meetri kaugusel koolimajast, künkal. Mõnusasti laskeasendid sisse võetud, õpetajad igapäevaselt koolimaja taha varju pugenud, võis tule andmine alata.
Kuid ootamatult kostis idakaarest mürinat ja peagi hakkas üle põndaku paistma Nõukogude Armee tankidiviis, suunaga Tallinnat vabastama. Loomulikult oli selline sihtmärk koolipoisile tunduvalt põnevam, kui mingi vana puust koolimaja. Pealegi oli kooli pihta juba küll märki lastud, oligi paras aeg midagi tõsisemat proovida.
Tankid lähenesid ja peagi avasid poisid tule. See tuli ootamatult Nõukogude sõduritele. Sellise koha peal nad vastupanu ei osanud oodata, ilmselt vilets luuretöö. Siiski saadi kiirelt masinad lahinguvalmidusse, kuid mitte nii kiirelt, et väikesed märki laskjad poleks jõudnud nelja tuule poole putku panna. Sõjamasinad lasid välja mõned mürsud, nii igaks juhuks, pakkisid end jälle teekonnale ja liikusid võidukalt edasi Tallinna suunas. Vaenlasele oli antud hävitav löök, nüüd jäi veel Tallinn vabastada..."
Nii pajatab rahvasuu. Kuidas asi tegelikult oli, kes seda enam täpselt mäletab, pealegi pole toonaseid koolijütsegi enam palju alles. Kuid alles on koolimaja, koos mõnede kuuliaukudega. Alles on küngas, millelt poisikesed tuld andsid, isegi mälestuskivi on sellel künkal. Tõsi küll, kivil olnud pronkstahvel, millel kirjas Nõukogude armee suursaavutus, on viimastel aastatel ajalukku kadunud. Kindlasti on mingi versioon "tõest" säilinud ajalooõpikutes, kuid milline....
Antud koordinaadid juhatavad Sind sihtmärgiks olnud koolimaja juurde. Aaret selle õuelt otsida pole mõtet, see on peidetud kohta, kus koolijütsid koolimaja pihta märki lasid. Abiks on veel pilt vaatega sihtmärgile, see on pildistatud täpselt aarde peidukohast kasutamata zoomi või muid võtteid koha moonutamiseks.
" ... oli aasta 1944, septembri kuu. Oli aeg, mil iga enesest lugupidav koolipoiss oli ennast varustanud kooliteeks just sellise sõjatallermaalt leitud relvaga, mida ta kanda jõudis. Oli tavaline koolipäev Rae koolimajas, olid õpetajad, kes kiusasid õpilasi omal tavalisel moel. Aga iga koolipäev saab kord otsa ja hambuni relvastatud koolijütsid asusid igapäevasele kättemaksule. Parim laskepositsioon oli mõnesaja meetri kaugusel koolimajast, künkal. Mõnusasti laskeasendid sisse võetud, õpetajad igapäevaselt koolimaja taha varju pugenud, võis tule andmine alata.
Kuid ootamatult kostis idakaarest mürinat ja peagi hakkas üle põndaku paistma Nõukogude Armee tankidiviis, suunaga Tallinnat vabastama. Loomulikult oli selline sihtmärk koolipoisile tunduvalt põnevam, kui mingi vana puust koolimaja. Pealegi oli kooli pihta juba küll märki lastud, oligi paras aeg midagi tõsisemat proovida.
Tankid lähenesid ja peagi avasid poisid tule. See tuli ootamatult Nõukogude sõduritele. Sellise koha peal nad vastupanu ei osanud oodata, ilmselt vilets luuretöö. Siiski saadi kiirelt masinad lahinguvalmidusse, kuid mitte nii kiirelt, et väikesed märki laskjad poleks jõudnud nelja tuule poole putku panna. Sõjamasinad lasid välja mõned mürsud, nii igaks juhuks, pakkisid end jälle teekonnale ja liikusid võidukalt edasi Tallinna suunas. Vaenlasele oli antud hävitav löök, nüüd jäi veel Tallinn vabastada..."
Nii pajatab rahvasuu. Kuidas asi tegelikult oli, kes seda enam täpselt mäletab, pealegi pole toonaseid koolijütsegi enam palju alles. Kuid alles on koolimaja, koos mõnede kuuliaukudega. Alles on küngas, millelt poisikesed tuld andsid, isegi mälestuskivi on sellel künkal. Tõsi küll, kivil olnud pronkstahvel, millel kirjas Nõukogude armee suursaavutus, on viimastel aastatel ajalukku kadunud. Kindlasti on mingi versioon "tõest" säilinud ajalooõpikutes, kuid milline....
Antud koordinaadid juhatavad Sind sihtmärgiks olnud koolimaja juurde. Aaret selle õuelt otsida pole mõtet, see on peidetud kohta, kus koolijütsid koolimaja pihta märki lasid. Abiks on veel pilt vaatega sihtmärgile, see on pildistatud täpselt aarde peidukohast kasutamata zoomi või muid võtteid koha moonutamiseks.
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Andis nuputada ja otsida
Mina püüdsin pilti ja ümbrust omavahel klappima saada ja Indrek lihtsalt otsis kuni leidis. Tänud peitjale!
Leitud
Oi kui vaevaliselt see leid tuli. Kaupol oli varasemast ajast mälupilt, aga ei teagi, kas oli peidukoht muutunud või läks veits vussi. Igatahes olime juba alla andnud, kui Kaupo aarde välja võlus. Sai seegi lahing võidetud.
Leitud.
Kolm korda olen siin aaret otsimas käinud. Kaks korda talvel lumega ja üks kord suvel. Siis oli nii palju maltsa ja puuke, et tuli otsingud pooleli jätta.
Täna oli ideaalne ilm ja leid tuli kiirelt.
Aitäh peitjale!
Paar päeva tagasi vaatasin mõistatuse üle, võtsin kaardi lahti ja panin punkti paika. Täna läksin kohale, vaatasin koha, kuhu punkti olin pannud üle, ilmselgelt vale koht. Läksin siis koolimaja juurde tagasi ja vaatasin, mis võimalusi veel on. Täitsa kohe oli. Läksin siis selle järgmise potensiaalse koha juurde. No ainult "geenius" läheb värskelt sadanud lumega ilmselgelt vanakoolikat otsima. Aga tegelikkuses polnudki hull, natuke lumes siblimist ja juba ta käes oligi. Lund aga muudkui sadas ja sadas juurde, nii et homme poleks enam nii libedalt läinud. Tänud peitjale aarde eest. Seal aardega kõik tip-top korras, kilekott ümber on vaid ribadeks, aga kahjuks polnud mul piisava suurusega asendust.
Lõpuks jõudsin ka siia kodule suhteliselt ligidal oleva aarde juurde. Otsisime erinevatest kohtadest, vaataaime kivi üle ja otsisime edasi. Lõpuks jäi mulle vajamine asi silma. Aitäh!
Õnnestus paari vale kivikuhja otsas käia, enne kui õigesse kohta jõudsin. Siis oli küll natukene loll tunne, et miks ma kohe sinna ei läinud :) Aitäh!
poleerisin köiki tasapindasid ja enda arust sain justkui täpselt öige nurga ka aga ju siis mitte :( teine kord tagasi :)
Leitud, logitud, tänan!
Pilt aitas meid leiuni. Põnev otsimine.
Kunagi talvel lumega ei õnnestunud leida.Täna tuli leid kiirelt.Aitäh!
Aitäh peitjale lugemise ja aarde eest.
Kuidagi kogemata sai see täpike õigesse kohta.Kohapeal leid kiire.
Tänud
Mitu aastat tagasi, suht rohelisena sai seda otsitud. Hoopis teisest kivihunnikust. Ei tea, miks kõiki vihjeid arvesse ei võtnud siis. Täna käisin uuesti ja vaatasin ka õigest suunast ning sai logi kirja.
Mõnud viis keset päeva kuud vaadata. Aitäh
Aitäh tutvustamast!
Aitäh peitjale hariva aarde eest!
Hiiglaslikud, täismehe pöidlaotsa suurused põldmarjad. Mitteleidude klaarimise päeva magustoit.
Tean juba oma põhja-eestlase lapsepõlvest, et paeplaadid on pesade ja peidikute ehitamiseks head. Vahel paraku liigagi head. Sedapuhku vältisin neid urkaid, kus varemalt käsi pehmesse lihasse või loomakontidesse puutus. Muus osas on aga kogu kivihunnik hariduslikult põnev - paras õuesõppe tunni jaoks. Ning kel Geoloogi aare veel võtmata, saab siit loomulikult tingimustele vastavat väärt andamit kaasa.
Saanud Eesti Maffia seeria aaretest innustust, et kivihunnikud ei pruugigi nii lootusetud olla, panin oma lootuse täna pigem raudkivide peale. Ometi tuli jälle alla vanduda.
No kui lõpuks mitte midagi muud, siis logi ikka sai :)
Asukoha olin varem välja raalinud. Mõne korra isegi mõõda sõitnud aga pole olnud võimalust kinni pidada. Täna päeva lõpetuseks, et päev ikka kirja saada, sõitsin läbi ja otsisin aarde üles. Aitäh.
Seoses sellega, et päevi tuleb nüüd täita üksikute mõistatustega, saavad ka sellised paksu tolmu all seisvad lahendused ette võetud. Ma ei tea ausalt, miks mul see lihtne aare nii kaua ootel on olnud, ju siis ootaski seda õiget päeva. Leid tuli üllatavalt kiirelt. Hirmus suur must kilekott aarde ümber mulle ei meeldinud, aga ei julgenud ka sellist karpi ilma tagasi panna.
Leidsime. Tänud peitjale
Kindlasti olen varem seda aaret uurinud, aga pole enam meeles. Nüüd siis jälle ja tundus päris lubav koht olema, vaja kontrollima minna. Nii ka tegime, mis siis , et alguses sai suurel kiirusel mööda põrutada. Väike kontroll ja parandasime vea. Nüüd tuli vaid see täpne koht leida, ka see sai leitud. Suured tänud peitjale aarde eest.
Kohe kui õiget mälestuskivi märkasime, tormas Wingmän kuhugi kivide vahele ja varsti kostis hõige, et leitud. Siis lootusrikas küsimus, kas sul pastakat on? Loomulikult ei olnud, pidi ise autosse järgi minema. Omapärane koht kivile tõesti. Aitäh!
Eks Vene armee on läbi aegade olnud vilets sõdima, inimohvrite arv ei ole neile oluline. Sellisel juhul on vaja olematuid võidukesi suurelt tähistada ja igale kohale kus paugutatud, kivike püsti ajada.
Mõistatusega sai tehtud kodutööd ja kaks kahtlast kohta välja valida. Loomulikult külastasime vale kohta esimesena. Õiges kohas läks kiiresti tänu pildile. Aitäh!
Kodus väljamõeldud koht osutus õigeks. Tänan!
20 min kulus aga aare sai leitud. Maamärgid peavad paika, kuigi pilt on vana.
