12.Iisraelimägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Kirjutasin peitjale ja küsisin, et mis värk nende topsikutega on, mis GC kaardil on kadunud, aga GP kaardil alles ja ta ütles, et on ikka olemas. Aga kuna unustasin need GC äpi kaardi peale kanda, siis seadsin Papisöödümäelt sammud lõunasse Iisraelimäele, kuigi põhjakaares oleks nii mitugi aaret märksa lähemalt leidnud. Aga nii kenas kandis semuga ringi kolada on suur rõõm ja ongi hea põhjus tagasi tulla. Topsik kuiv ja korras, tänud peitjale.

Mäe tipu puudest lagedaks aetud tunneli-laadne käik, milleni rada kulges, meenutas mulle ühte Human Planeti osa, kus kasutati sarnast meisterdist nahkhiirte teekonna suunamiseks otse kõige kitsamasse kohta rajatud püünisesse. Lendavate imetajate asemel jäävad siin lõksu ainult geopeiturid.

Aitäh aarde eest!

Nüüd on juba päris hea neid mägesid vallutada.. loodus on hõredaks jäänud ja putukad enam ei ründa.

Tänan peitmast.

Siin oli nii kerge maastik, et ei saanud arugi, et mäeseeria aaret külastasime. Lähenesime Raja talu poolt ja kõndisime mööda niidetud heinamaad, kus traktorijäljed aardeni tõid. Lagedal tuuleke puhus mõnusalt ja oli väga mõnus jalutuskäik. Aitäh!

Vahetasin konteineri ja logiraamatu.
Uus asukoht 57.716647, 27.065025

Sander leidis. Aitah

Leitud, logitud, tänan!

Ebatraditsioonilise nimega aare siinkandis. Aga leid ise tuli kiiresti ja võtsin suuna järgmise kolmiku poole.

Tänud peitjale!

Kõige lähem mäetipp meie ööbimiskohale.
Tänud

Leitud !

Lausa naljakas oli see aardeleid. Lähenesin läbi tiheda noorendiku ja lahkusin mööda teed. Nulli jõudes nägin kohe väikest anomaaliat. Kuid mul oli peas vaid üks mõte peidukohast. Ja otsisin oma mõtte järgi päris kaua. Lõpuks tulin anomaalia juurde tagasi. Loomulikult seal ta oligi. Tänan!

Tee valik 5. tipu juurest siia oli pehmelt öeldes halb. Oleks ju võinud kohe tagasi auto juurde minna, mis Suure-Munamäe aarde juurde jäi ning sealt mööda Munamäe äärt minevat rada aarde poole minna, aga ei. Meil oli vaja ikka läbi kõige, sest kaardil oli rada, mis juba mitmel korral meile enda olematust oli tõestanud :D Vähemalt oli kohapeal leid kiire. Minu arust võiks ta üldse rippuda, sest pole praegu lumega leitav ning kohti, kuhu teda riputada on oi-oi kui palju. Tagasi läksimegi mööda eelmainitud paremat rada. Mingi hetk paistis ees silt (tagumine külg) ning ma olin valmis, et jälle eramaa, millele me kogemata sattunud olime, kuid tegelikult oli hoopis Iisraelimäe silt. Selle peale oleks võinud ise ka tulla :D Aitäh!

Leiutuur kujunes ka hooldustuuriks. Aare korras.

Siin oli aare õigest tipust, mida tagasiteel ületasime, natuke eemale kuusesalusse peidetud. Kiire leid. Kuivatasime aarde ära. Tänud peitmast

Kuigi Mustikamäe S tipust Iisraelimäele on alla 700 meetri, siis mina kulutasin oma saapaid 3 km jagu. Kohe üle tee jäi Savimägi (21.; 279.2m). Siit Iisraelimäele on lausa 400m, paraku vajab enne kaks kaugemat tippu noppimist. Neljakümne seitsmes, 3 veel minna :) Imetlesin vaateid Haanjale, ohkasin Iisraelimäe poole ning võtsin suuna tagasi maanteele ja mööda seda Trolla poole.

Rindõmägi (39.; 271.9m) asub kohe maantee ääres krossiraja peal. Kuna hommikust saadik polnud korralikult söönud, hakkas jaks otsa saama. Sõin natuke ning jõin ära oma viimased kaks lonksu teed. Neljakümne kaheksas, 2 veel minna :)

Järgmine mägi, Kunnumägi (37.; 272.1m), asub 800m lõunas, mägi, mis tõuseb otse Vaskna järve kaldast. Sain taas suusarada kasutada ning siis pikalt mööda metsarada üsna tipu lähedale. Tipus fikseerisin kohalkäimise fakti ja keerasin oma külmunud nina Iisraelimäe suunas. Neljakümne üheksas, 1 veel minna :)

Kunnumäelt Iisraelimäele oli vist kogu selle kahepäevase matka kõige raskem ja kihvtim lõik. Maastik oli lihtsalt nii keeruline. Ürgmets, palju võsa, väikesed soised alad, tuulemurdu, imelikud järsud nõlvad ja sügavad ületamatud orud. Mingi hetk sattusin ka matkarajale, mida põhikaardil polnud. Kõigepealt võtsin suuna aarde poole, kuigi lootust sealt 30cm lumevaiba alt mingit kivi leida tundus ebareaalne. Ja eks ta nii ka oli, seega ei pingutanudki. Pigem säästsin aega, et enne sulgemist Suure Muna kohvikusse jõuda. Siin oli juba nii hämar, et pidin lambi välja otsima. Kahlasin läbi lume Iisraelimäe (11.; 285.5m) tippu. Ka siia on uus silt paigaldatud. Viiekümnes, tehtud, eesmärk täidetud :) Ülejäänud on puhas boonus.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Leitud.

Vallutasime ka selle tipu ja jalutasime siis tagasi autosse. Aitäh!

Kui otsijad-poisid kaasas siis läheb aarde leidmine ludinal!Aitäh!

Iisraelimäele olen vast korra varem sattunud. Küsisin hiljem isikliku matkajuhi käest kommentaari, et miks ta ometi Luku mäele ja Iisraelimäele kunagi matkale pole viinud ja vastuseks sain "Need ei anna seda tunnet kätte". Noh, mulle sobivad laugemad mäed ka. Aarde saime ka päris kiiresti kätte.

No misasja! Papisöödümäe otsast Iisraelimäele, umbes nagu mingil palverännakul oleks :D Pühakodasid tippudesse ikka püstitatud pole, ilmselt liiga madalad künkad. Olen mõelnud, et ehk on eestlased taevase jumala uskumises maailmas viimasel kohal sellepärast, et me oma madalal maal asume taevast kaugel ja pigem põrgule lähemal :P Tegelikult leidub muidugi veelgi madalamaid maid. Põliseestlase usk on pigem seotud maalähedase ning vahetult tajutavaga - inimesed-loodus tema ümber, "patu" vältimine juba eos, selle asemel, et pärast kahetseda ja võltspisarais näoga taeva poole vaadates andestust paluda.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 5: kuidas jumal juhatab. Läbi aegade on inimesi võlunud juhuslikkuse üllatusmoment ning selle võimalikult ehe taasloomine. Loomulikult pole ükski juhus kunagi päriselt juhuslik vaid lihtsalt pisifaktorite koosmõjul tekkinud üks võimalus mustast miljonist, mida meie liik ei suuda reaalajas jälgidagi, veel vähem ette ennustada. Tänapäeval on juhuse "jumalaks" sageli arvuti, sest erinevalt (tegelikult määratult võimekamast) metsikust loodusest, saab kompuutri-loogikat lõpuni tõenduslikult kirjeldada. Igatahes, juhusejumala juhatustest juhindudes võib kogu matka pikkus varieeruda päris suurtes piirides. Võtad väljakutse vastu? Aga palun - ole lahke ja tee ära!

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Otsustasime minna mööda Jõulumatka teed, aga sattusime võssa. Edaspidi seda rada ei valinud ja tegime omaloomingut. Aarde enda leidsime kiirelt.

Rohtõsuu mäe juurest läks meil kaardi järgi nagu mingi rada aga kaldusime pea koheselt sellelt kõrvale. Lõpuks oli lihtsam tuimalt otse kõndida. Pidi vaid pikivahet hoidma, sest metsa vahel oli umbes meetri kõrgune vitsa võsa. Vahepeal saime üle oja ka hüpata. Heinamaale jõudmine võrdus puhta luksusega, kuid see tähendas ka Iisraelimäele jõudmist. Ajasime kuusetihnikus karpi taga ei midagi. Kui märkasin, et aarde vihje pole kohe kuidagi kuuskede seotud, tuli karp koheselt välja. Mõtlesime, et kas peaksime aardeid kuivatama ja hooldama aga paistis, et kõik on nii nutuses seisus ja me ei jõuaks kuhugi kui iga aarde juures tunni või paar veedame. Valasime vaid vett välja ja mõne vähem probleemsema aarde juures kasutasime karbi kuivatamiseks kõrvalt leitavat kuiva loodust. Nimi kirjas ja edasi. Aitäh!

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Karbis vesi sees. Vee valasime välja. Kõik väga märg.

Leitud.

Nulli jõudes oli kere alumine pool juba kõik märg tänu kõrgele ja märjale rohule.Kõik rajad olid rohtu kasvanud, aga aimatavad.Ilm ikka veel sademeteta.Aitäh.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällamäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.