14.Kulliperä mägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Tegelikult oleks tahtnud neile Hardomäe tippudele natuke lähemale saada, sest tänaseid sammusid oli juba kaunikesti palju kogunenud ja pea ükski neist polnud astutud tasasel maal. Aga no ei saanud, igal pool eramaa ja eratee ja eraistandus. Seda viimast ma küll ignoreerisin, kuid siis kui olin need Hardomäe tipud järgmiseks korraks jätnud ja siit Kulliperä mäelt Mustikamäele suundusin. Käigu nad kah sinnasamusesse, no mina ei jaksa kah igale eramaale ja istandusele ringi peale teha. Kusjuures väga nagu ei saaagi aru, et kust maalt see nende era kah lõpeb ja kust täpselt kulgeb. Aga Kulliperä mägi sai kenasti võetud. Viimane ots oli vaid väheke tuulemurrune, aga noh, seda vähe.
Tänud peitjale aarde eest.

Mõnusalt soe, kevadele kohaselt jälgisin tärkavat loodust ja nautisin ses päevas igat hetke. Aitäh!

Peale Mustikamäe aaret jalutasime mööda põlluserva selle mäeni. Esmalt leidsime kellegi elamise ja seejärel lähedusest ka kohe aardekasti. Logiraamatut lapates märkasin üsna kummalist sissekannet, mis ilmselt sellelt onniasukalt pärinebki. Kuna teda ennast kodus polnud, siis ei osanud kedagi aidata ka. Loodetavasti tal ikka eluisu päris otsa pole lõpnud. Aardega kõik korras, aitäh!

Tulime semuga Haanjasse jalutama ja see on minu esimene kaheksatuhandeline. Auto jätsin taludest nõksa eemale, Palanumäe teeotsa, ja kõndisime nagu õiged mehed mööda Mustikmäe teed elektriliinide sihini ja käänasime sääl lagedalt puude vahele. Väga korralik ja hoolitsetud topsik siin. Aitäh peitjale.

Veidi ikka trampisin mööda viljasaaki. Usin omanik eramaa sildiga ähvardada veel ei jõudnud.

Siia kohale jõudes märkasime kõigepealt katkist silti, mis mäetipu olemasolust teada andis ning ka logiraamatus oli imelikku juttu sees, sai ise ka kogemata valele poole kirjutatud, mida ka teised enne juba teinud olid..Igatahes olime lähenenud vanade lautade poolt Haanja külast, sest mujal olid eramaa sildid ees. Tagasi auto juurde jõudes aga toimetas seal üks meesterahvas, kes tahtis teada, mida me tema maalt otsime. Rääkisime siis, et käisime tippe vaatamas ja vabandasime, et kuna silti polnud, arvasime, et võime siin parkida ning tundsime huvi, kuidas siis ilma eramaale sattumata sinna saada võiks. Mees teatas aga, et polegi vaja seal käia, paljugi mis, et seal suisa tutvustavad sildid jms. Lubas eramaa sildid ka üles panna. Et siis selline lugu, ei teagi mida arvata. Aga aitäh aarde eest ikka!

Päeva esimene...leitud

Tulime Haanja mägedesse uute aarete pärast seiklema, aga külastasime sekka ka mõnda lähedusse jääva mäe tippu, et leida sealne varem peidetud aare. Aitäh.

Vahetasin konteineri ja logiraamatu. Uued koordinaadid on 57.726065, 27.056046

Kõige suuremaks väljakutseks ongi see, kust metsa minna ja kust lihtsamalt edasi saab.
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Sai mõned lumeilvese matkaraja aarded logitud. Tundub, et osad kaardil olnud rajad on pigem vaid talvel kasutatavad, osasid aga toimunud uuenduste tõttu ei tohiks üldse kasutada, näiteks seda, mis läbi kuuseistanduse läheb.

Mägede manu olles sai nimed siiagi aardesse poetatud.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale!

Leitud !

Terve nädal lubas just pühapäevaks kõige ilusamat ilma. Nojah, kohale jõudes krudises meil alatasa varvaste vahel lumi ning tuul vuhises läbi juuste. Samas ega koerad olid koju jäetud, nii et ei olnud valikut, kui ikkagi ise minna. Vähemalt ei sadanud midagi taevast alla :)

Jätsime auto lähimasse parklasse ning läksime kolmele aardele korraga järgi. Siinset leidu detailselt ei mäleta, kuid ega kaua otsima ei pidanud. Reino sai aaret isegi mitu korda külastada, sest jättis hea matkatoika sinna. Aitäh!

Haanja tippude tiir algas siit. Auto jäi kolme esimese aarde jaoks Vällamäe parklasse. Haanja üllatas meid sulamata ja paksu lumega. Esimese aardeni küll pääses mööda põldu ja kohapeal oli leid kiire. Tänud

Jalad viisid otse aardeni, aitäh.

Leitud, aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aitäh Liis&Kaupo!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Karp on hoolduses.

Tee aardeni oli ikka üpris väsitav. Suvel vist kalpsaks lihtsalt valges kleidis ringi nagu ingel kesapõllul, aga nüüd oli lumi üle vöö ja sai paraja trenni. Karp sai kiiresti leitud ja sellega iseenesest ka rõõm piirdus, sest see oli puu külge kinni jäätunud. Kui algselt tundus, et seda on võimalik siiski lahti saada, siis üsna pea selgus, et karp on nii palju rabe, et trikitamisele vastu ei pea. Tegin uue aardekarbi ja katsun nädala jooksul tagasi viia.

Jalad olid ikka suht töntsid all sellest kaks päeva kestnud tippude vallutamisest paksu lumega. Üldine kurnatus pani kurgu kuivama, termoses oli ainult paar lonksu teed alles, mida hoidsin hiljemaks. Niisutasin kurku lumesulaveega, mida suus sulatasin. Võtsin Kulliperä (15.; 283.2) tipu ära (neljakümne viies, 5 veel minna :) ning suundusin nulli aaret otsima. Siin midagi otsida ei olnudki vaja, peidukas oli ilmne ja tänane esimene ja ainus leid üheteistkümnest otsitud aardest sai logi kirja.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Leitud :) Tänud!

See oli tänane kolmas Haanja mägede aaretest, mida vallutama läksime ja ühtlasi ka esimene leid. Siinne vihje sisendas lootust, et ehk on lumega hõlpsamalt leitav. Mäenõlv oli ka võrreldes eelnevalt vallutatud Vällamäega mõnusalt lauge. Jätsime auto mäe jalamile ja sumpasime läbi paksu koheva lume aardeni. Aarde lähedalt avanev lumine vaade oli igasugust vaeva väärt. Karp peitis end oma peidukas kenasti, kuid saime sellele siiski jälile. Keerukamaks osutus kinnikülmunud karbi eemaldamine peidikust. Õnneks kellelegi asjaosalistest vigastusi ei tekitatud ja logi sai kirja. Edasi suundusme Mustikamäele. Aitäh peitjale!

Leitud, aitäh!

Poisid kappasid ees ära ja meie siis lonkisime järgi. See mägi nägi alt palju väiksem välja. Kui lõpuks aarde juurde jõudsime säras see meile nagu kevadine päike silma. Aare oli peidetud väga ilusasse kohta. Tagasiteel suutis väike Karl maas üksinda lebava oksa üles leida ja PLÄRTS oli ta ninuli maas.

Leitud koos väikese Karliga. Suvaline geohunnik eemal äratas ennem kahtlust aga aare oli siiski kaugelt juba märgatav, särab vastu nagu päike, panime veidi geomaterjali aardele, et aare pisut tagasihoidlikum oleks.

Marssisin Mustikamäe lõunatipust piki põlluserva. Kombain tiirutas põllu peal ning iga kord kui prozhektorid minu poole näitasid, tegin end igaks juhuks madalaks ja nähtamatuks. Pidev pimestav valgustamine tähendas seda, et esimest korda pidin aarde otsimiseks ka ise lambi sisse lülitama. Päike loojus tegelikut juba kaks tippu varem, kuid need aarded leidsin veel taevast kumava valguse toel. Mulle kaheksatuhandeliste matka eelviimane tipp, peaaegu vedas päevavalgega lõpuni välja, aga mitte päris :o)

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 19: kuidas süda kutsub. Kõige pingevabam strateegia, aga strateegia seegi :o) Võimalik kombineerida mistahes teisega, peaasi, et järgid oma südame kutset! Lähed just sinna tippu, kuhu soovid, teed nii mitu järjest kui parasjagu tahtmist, kohapeal otsid nii pikalt kui viitsid. Eks enamik meist tegelikult just seda printsiipi oma geotuuridel järgibki ju :o)

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Leitud.