19.Viinämägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Siinse tipukolmiku külastamine oli puhas puhkus, nagu ütleb Pühajärve Puhkekodu tunnuslause. Ja oravat nägin. Topsik eeskujulik, tänud peitjale.

Leitud Nipernaadi Lumeilvese retke käigus.

Auto jäi põhjapoolse talu juurde, kohapeal selgus, et uue hingamise saanud lähedase talu juurde on lõuna poolt korralik tee rajatud. Selle aarde juures tekkis väike nõutaolek -otsitava aardeni on 300 meetrit aga siinsamas kutsuv kast ja Viinamäe sildid. Selgub logidest, et tõesti, 10 aastat tagasi on see aare leitud, tookord mitte nii uhke kastiga. Tänud taaskutsumast!

Auto jätsime Kerekonna talu tee otsa ja sealt suund mööda puudeveo teed siinse aardekolmiku suunas. Esimesena alistasime Viinamäe. Midagi keerulist polnud, maastik vägagi ok ja aare ilusti korras. Aitäh!

Otse Tõudrõmäelt üle tee Viinämäe poole. Teerada läks kenasti eramaa piiri mööda, vähemalt tundus, et seal see piir. Geokoer läks hetkeks küll täiega käima, tundus, et mingi kohalik, eeldatavalt neljajalgne juhtus lähedusse. Panin ta igaks juhuks kinni, pole vaja, et ma pean siin teda kutsudes kõvemat häält hakkama tegema, las rahuneb rihma otsas maha. Logides veel edasisi plaane polnud, aga kui kaarti vaadates tundus, et need Kukumägi ja Jänessemägi ju siinsamas, nii et suund kõigepealt neist esimese poole. Tänud peitjale järjekordsele mäele kutsumast ja aaret peitmast.

Aitäh aarde eest!

Veel üks tipp kirjas.

Tänan peitmast.

Värskete mägede-aarete leidmise käigus noppisime ka lähedusse jäävaid varasemalt peidetuid, nii ka see siin leitud sai.

Kõhuga mees vaatas pika pilguga, kuidas tema krundi piiril võsas ragistasime. Mõtles vist, et paneks kitse.

Mõnus väike jalutuskäik, tänud aarde eest!

Siia sai tuldud Kerekunnu mäe juurest otse. Maja hoovist läbi metsa kaarega mööda ja läbi üle pea ulatuva rohu. Üldse ei olnud mõnus.
Tänud aarde eest.

Vahetasin karbi ja logiraamatu.

Logiraamat vajaks tõsisemat kuivatamist.

Leitud, logitud, tänan!

Siin oli aardekülastus juba oluliselt meeldivam kui kõrvalolevas tipus. Läbi suvise heinamaa üles, siis väike suts puude vahele ja oligi tehtud. Õnneks puhus siin üsna tugev tuul ka metsa all ja seega ei seganudd meid sääsed. Aitäh!

Tänud peitjale!

Leitud suurema matkaseltskonnaga.

Leitud. Aare vedeles maas, logiraamat märg ja vajab hoolt. Muidu mõnus jalutus.

Leitud , logitud !

Sellel hetkel oli ilm veel ilus ja sain aarde kenasti ära logida. Kuigi karp tundus korras olevat, oli sisu täiesti märg.

Hakkasime siis Hannesega lastelaagri juurest liikuma ja plaan oli otse läbi metsa aarde juurest aardeni liikuda. Kokku siis 6tk ringina. No hea, et veel puud ja põõsad lehes polnud. Kaardil olev jõulurada kadus ka pidevalt ära ja nii me ekslesime kuue aarde nimel 3h. Ikka läbi ühe soo ja mäest üles ja alla ja veel ja veel. Nägime kahte paksu jänest, sookurgesid, põtrade pesitsuspaika ja palju punaseid seeni, millele nime ei osanud anda.
Igatahes, soovitus- otse aarde juurest aarde juurde liikumine kõige nutikam idee polnud- powertraili siin teha ei saa.
Aarded olid kõik lihtsasti leitavad, läbitud maa tuli kokku 7km.
Aitähh teistsugust liiki ehtsa matkatundega matka ja aarete eest!

Siia toob jalutuskäik eramaa märkidega sildistatud krundi kõrvalt. Liginemine on suhteliselt lihtne ja võsas ragistama ei pea. Tänud

Kaupo iks naard minno, õt egä kõrd, ku Võromaalõ läämi, sõs ma naka kõnõlõma, et piässi iks kyik aardõ üte kõrraga üles ots'ma. Jutt om illos, a minkäperäst tegodeni ei jõvva. Parhilla olõ mõelnü, et võta iks üte täpi kõrraga, sõs om egä kõrd miskit miä otsida. Tuud inämb, õt katõssatuhandõlisõ ommava kodole nii lähkül. Pallõsi Loonalt koordinaadi, et kohe näq hindä massina jätse. Ku esi nakasi taadõ joudma, sõs märksi, et ma olõ-i kygõ parrõmbat tiid valinu ja jätse massina üte maja mano ja pandsõ kirjä mano.

Tegelikult olli iks hää miil, et veido inämb jalotada sai. Massin jäie üte kilomeetri pääle ja võtsõ suuna Viinamäele. Tsipa hallõ om, et olõ-i kirän, et miä perrä njo mäeq hindäle nimmi ommava saanu. Viinämägi kõlas põnõvalt. Niiviisi joudsõ peräle ja perid kipõlt löüdse karbi. Pandsõ nime kirja ja tulli tulõma.

Vaadates kella ja hinnates oma jaksu, otsustasime, et need kolm käime siit veel läbi. Las jääda seemneks teiseks korraks ka :) Kaardilt tundus, et tee viib täitsa lähedale, kuid noortelaagri juurde jõudes oli keset teed suur lumevall aetud, mis siiani polnud ära sulanud. JÄtsime sõiduvahendi siis valli taha ning tatsasime kohale. Mööda põllu äärt sai ilusti nulli ning leid oli samuti kiire. Algul õigest kohast mööda, siis ümberpöörd ja leid. Õnneks lund ei olnud, sest siin oleks võinud muidu raskusi tekkida. Aitäh!

Plaani Jaanimäelt tegime sõpradega koos kaare mööda mitmeid top-50 tippe aga siia jõudsin mina üksinda. Tuli välja, et ma olin oma tempoga nad vist ära väsitanud ja jalad neid väga hästi enam ei kandnud. Seega ühel hetkel, kui olime kuulsat Haanja maantee matkarada ületamas, valisid nemad otsetee mööda maanteed laagripaika, mina aga jätkasin tippude vallutamist üle põldude ja läbi metsade.

Plaani Jaanimäelt poole kilomeetri kaugusele lõunasse jääb üks kahest Vaartsmäest (42.; 271.5m). Otse ei hakanud sinna end pressima vaid jalutasime vahelduseks mööda taluteid. Ainult viimane tõus mäele kulges mööda ekstra võsast lageraielanki. Seitsmeteistkümnes, 33 veel minna :)

Vaartsmäelt keerasime oma külmunud ninad ida suunda ja rassisime üle põllu järgmise Jaanimäe poole. Viimane osa põllust osutus eriti vastikuks sügavate künnivagudega alaks. Ikka kõik me kolm ja igaüks mitu korda libisesime sügavasse vakku ja kukkusime pikali. See Jaanimägi (46.; 207.1m) siin kohe Plaani külje all on metsane künkasaar keset põldu. Kaheksateistkümnes, 32 veel minna :) Tipus pidasime natuke plaani. Pidin andma aru, et mida ma söön, et sellise tempoga endiselt liikuda jaksan (lõvikonserv on ühe matkamehe hommikusöögimenüüs kindlasti esindatud). Kell oli 4. Tunni pärast on täitsa pime ja järgmine tipp Vorstimäel asuv kolmas või neljas Jaanimägi (50.; 269.6m) on siit kahe kilomeeetri kaugusel. See tähendaks edasi tagasi neli kilomeetrit ühe tipu pärast ja ajaliselt vähemalt poolteist tundi. Kuna me kõik olime juba üsna väsinud ja minna oli veel pikk maa ja võtta kümmekond tippu, siis oli ühine otsus, et selle tipu jätame ära ja suundume otse Plaani kalmistule.

Jaanimäelt lahkudes värvis loojuv päike taeva punaseks ja kuulutas peatse pimeduse saabumist. Rügasime end külateele välja ja sammusime vististi Eesti kõrgeima surnuaia väravatest sisse. Matussõmägi (36.; 272.9m) asub keset kalmistut. Üheksateistkümnes, 31 veel minna :) Siin tabasime jälle Nipernaadi grupi jalajäljed, mis tulid sealt, kuhu me tahtsime minna. Mul jooksid jälle klemmid krussi... Kust nad tulid, kuidas nad juba siia meist ette jõudsid ja kuhu nad siit läksid, sest vastu nad meile ju ei tulnud?

Edasi tõusime mööda nipide rada läbi sügava ja järsu oru Kunn'mäele (271.6m) ja sealt edasi mööda tihedat võpsikut Tammõmäele (30.; 274.6m). Kunn'mäel tuli juba lambid otsaette kinnitada, sest metsa all oli piisavalt pime, kaarti ei näinud juba mõnda aega lugeda. Mägi ise aga järjekordne tipp, mida küll võetakse tipuna aga geograafiliselt on ta pigem Tammõmäe lisatipp. Kahekümnes ja kahekümne esimene, 29 veel minna :)

Tammõmäel keerasime otsa ringi ja rammisime otsejoones läbi metsa ja üle kraavi Külajärve äärde maanteele välja. Mart muidugi suutis kraavi ületades läbi jää vajuda. 30 nipernaadit käis selle jää peal ja nüüd tema vajus läbi. Tugev tükk meest, mis teha. Maanteel sai jälle nõu peetud. Tulemuseks see, et Sven ja Mart loobusid edasistest tippudest ja suundusid mööda maanteed laagripaika. Mina jätkasin planeeritud tippude noppimist. Esimeseks üksinda võetud tipuks sai see teine Vaartsmägi (25.; 277.4m), kahekümne teine, 28 veel minna :). See on korralikult võsane ja üsna terava harjaga kitsas tipp. Ka laskumine teisele poole kujunes pigem liu laskmiseks puude vahel. Edasi järjekorras teab mitmes Jaanimägi (24.; 277.4m). Nimetame siis selle Villa Jaanimäeks. Eks need Jaanimäed suvise pööriaja tähistamisest oma nimed on saanud. Igal külal oma või kaks. Erinevalt varasematest Jaanimägedest, see siin evib endiselt oma nimele vastavat eesmärki. Tipus piknikulaud ja tulease. Kahekümne kolmas, 27 veel minna :) Tähed olid taevas, külm kleepis vuntse ja ripsmeid omavahel kokku ning hingeõhk auras nagu veduril. Tundus, et oli olulisemalt jahedamaks läinud, kui päeval. Nautisin natuke tipust avanevat öist vaadet Villa külale ja suundusin edasi järgmise Korgõmäe (45.; 270.6m) otsa. Haanja maanteele jõudsin tagasi Kopliperämäe (40.; 271.8m) tipus. Kahekümne neljas ja kahekümne viies, 25 veel minna :) Pooled tipud käes!

Kopliperämäe tipust Kukumäele (19.; 280.9m) ühtegi muud mõistlikku varianti läheneda ei ole, kui otse läbi metsa ja soo. Pool sellest metsast oli mööda nõlva kulgev värske raielank, jämedad järgutud palgid risti-põiki jalus ees. Kuidagi sain sellest labürindist end läbi, edasi tuli oru põhjas soo, maapind tundus küll jalge all pehme aga läbi õnneks ei vajunud. Ees ootas 30m vertikaalset tõusu üsna lühikese horisontaalse maa peale. Tipus tõmbasin natuke hinge. Kahekümne kuues, 24 veel minna :) Kukumägi on üks neis kahest mäest, mis on uute lidarimõõdistamisega "tõusnud" top-20, ehk Lumeilvese tippude hulka. Siit Viinamäele (17.; 282.1m) oli üsna lihtne astumine. Kahekümne seitsmes, 23 veel minna :) Üritasin küll aaret otsida kõik need planeeritud 5 minutit, aga selle ajaga karp lume alt välja ei tulnud. Eemalt paistis valgust ja oli kuulda mootorimürinat. Suusarajamasin sõitis rada sisse. Sain kõne autos soojas kögelevatelt matkakaaslastelt. Neil oli kurnatusest nii külm hakanud, et kössitasid autos, selle asemel, et laagriplats välja valida ja suur lõke üles teha :)

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Gregori esimene iseseisev aardeleid :)

Kruusatee pealt läks täpselt sobivalt metsategemise tee 19. tipu poole. Kõndisime mööda seda teed kohale ja leidsime aarde. Ka siin on toimunud vist uued mõõtmised ja Viinamägi on saanud endale pool meetrit kõrgust juurde. Rohkem me uusi ja uhkeid metallsilte kahjuks ei kohanud.

Siia kõmpisime Tõudrõmäe juurest. Siinne mägi oli meie õnneks suhteliselt lauge ja saime hõlpsasti tippu.

Leitud, väga omapärane ja ilus kohake. 4 tee ristis kuulata lummavat linnulaulu on nagu aare omaette.

Tühja neist apudest viinämärjädest, eks ta ikke va undijalavesi olli, mil moel mägi nime sai :P Metsameeste pooliku veepudeli leidsin aardest 20 m kaugusel, ei hakanud mekkima kui kange vesi seal sees loksus. Viimased leiud tulid juba praktiliselt hetkega, nii ka siin. Võitsin tasapisi tagasi Kivestmäel kaotatud aega ning sujuv tempo andis lootust, et ehk saan enamuse seerist valgel ajal läbi matkatud.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 12: jalgrattaga. Maastikurattaga saaks sobival aastaajal mõnesse kohta päris nulli kohale vändata, siia näiteks vabalt. Samas on päris mitmeid kohti, kus ratas osutuks pigem nuhtluseks - kas lisakoormaks seljas või kuskil ootamas kuni võsast tagasi tuled.

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9